Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese ja Teise maailmasõja ajal on Läänemerre uputatud ohtlikke ja kahjulikke aineid, mille täpne asukoht on teadmata. Nii kaasneb igasuguse tegevusega merepõhjas potentsiaalne oht, et nimetatud ained lekkivad merekeskkonda. Kuna Läänemeri on kuulutatud eriti tundlikuks merealaks, siis tuleks merekeskkonnas kõiki tegevusi tõsiselt hinnata.
Plaanitava Vene-Saksa gaasitrassi küsimus oli päevakorras ka viimasel, 4. novembril toimunud Läänemere keskkonnakaitsekomisjoni Helcomi delegatsioonijuhtide nõupidamisel, kus Eesti koos teiste Balti riikide ja Soome ning Rootsiga ei olnud rahul selle pealiskaudse informatsiooniga, mida sel teemal esitati. Koosolekul otsustati, et see projekt peaks läbima korraliku analüüsi, tuginedes Helcomi keskkonnamõju hindamise nõuetele.
Venemaa kavatseb rajada gaasitrassi Saksamaani. Gaasitrass läbib plaani järgi Läänemerd, seega läbib või piirneb ka Eesti Vabariigi merealadega, avaldades merekeskkonnale vähemal või suuremal määral mõju.
Gaasitrassi rajamise näol on aga tegemist projektiga, mis olenemata vabast mereruumist avaldab keskkonnamõju kõigile Läänemere-äärsetele riikidele. Espoo konventsiooni kohaselt tuleb algatada piiriülene keskkonnamõjude hindamine, et välja selgitada gaasitrassi rajamise võimalikud negatiivsed mõjud merekeskkonnale. Olgugi et Venemaa ei ole Espoo konventsiooniga ühinenud, tuleks märkida, et sealseid norme piiriülese keskkonnamõju hindamisest võiks käsitleda rahvusvahelise tavaõiguse väljakujunenud normidega ning ka heanaaberliku käitumisega.
Igal juhul on gaasitrassi projekti näol tegemist mitmepoolse projektiga, mille üheks partneriks on Saksamaa, kes erinevalt Venemaast on Espoo konventsiooni osalisriik ning peab seega ka piiriülest keskkonnamõju hindama.
Nii Venemaa kui ka Saksamaa on Helcomi liikmed ning Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni kohaselt võtavad konventsiooni osalised igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist ja selle ökoloogilise tasakaalu säilimist.
Lisaks võetakse vajadusel tarvitusele ennetavaid meetmeid, kui merekeskkonda viidud aine või energia võib ohustada inimese tervist ning kahjustada mere elusressursse ja ökosüsteeme, takistades mere keskkonnasõbralikku kasutamist. Ja seda isegi siis, kui puuduvad lõplikud tõendid selle kohta, et heitmed võivad kahjulikud olla.
Tähtsaks tuleb pidada ka fakti, et Baltimaade presidendid ei kiida nimetatud kava sel kujul heaks ning leiavad, et selline tegevus vajaks kõigi Läänemere-äärsete riikide nõusolekut või vähemalt projekti keskkonnamõjude hindamist ning arutelu ka Euroopa Liidu tasandil.