Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2046463t1hc8ae.jpg)
Linlaste nägemused paplite tulevikust on vastandlikud: ühed soovivad transpordi- ja keskkonnaametilt paplite mahasaagimist, sest need ei lase suvehakul hingata, teised kaitsevad puid, sest need puhastavad õhku ja on ilusad.
Puud on hakanud vananema ja kujutavad endast murdudes ohtu nii linlastele kui nende varale. Paplid vahetuvad linna plaani järgi paarikümne aastaga loomulikul teel kvaliteetsemate, kuid samas ka pisut nõudlikumate puuliikide vastu.
Pappel on Tallinna linnapildis tavaline, kuid kaduv puu. Nõukogude ajal kasutati papleid kui ohtralt siia-sinna maasse torgatud kiirhaljastusvahendeid, mis usina kasvu ja vähenõudliku loomu tõttu laialt levisid.
Puud jäävad haigeks
«Paplite raiet küsitakse ikka eelkõige seal, kus neid kõige rohkem leidub ehk Kristiines, Mustamäel ja Vana-Lasnamäel,» ütles keskkonnaameti juhtivspetsialist Kristjan Tarn ja lisas, et enamik raieavaldusi on põhjendatud.
«Puud on tõepoolest haiged. Kui pappel on terve ja elujõuline, asub hoonetest kaugel ega takista pikemaealiste puuliikide kasvu, siis me üldiselt raieluba ei väljasta,» lisas ta.
Paplid on vastuvõtlikud seenhaigustele, millest omakorda tekkib südamemädanik ja seega murdumisoht. «Vatt» ja ohtrad juurevõrsed risustavad ümbrust ning juurestik võib rikkuda teekatet ja veevärkigi.
Puude mahavõtmine ei ole odav, eriti veel elamupiirkonnas. See töö võib maksta kuni 25 000 krooni puu eest. Mahasaagimine käib jupikaupa, selleks on töös mitu meest ja hulk tehnikat.
Tallinna transpordi- ja keskkonnaameti keskkonnateenistuse poole pöörduvad inimesed paplite raieloa taotlemiseks oluliselt harvemini kui teiste puude puhul.
Kaovad tasapisi
Üksikute puude puhul raieluba ka tavaliselt saadakse, probleemid tekivad siis, kui jutt käib paplisalust. Salu puhul on tegemist küll suurema paplivatiga risustajaga, kuid teiselt poolt on see olulisem haljastuselement.
Kui Sikupilli kandis taheti korraga 102 paplit maha võtta, siis kogusid elanikud kiiresti selle otsuse vastu allkirju.
Tervisekaitseameti andmetel võivad paplid tervisele halvasti mõjuda vaid juhul, kui nad kasvavad elumajade vahetus läheduses, levitavad õietolmu ja risustavad ümbrust.
Pappel õitseb aprilli lõpus ja allergoloog Maie Laaniste sõnul seda paljud inimesed ei teagi, sest papliallergikuid on Eestis üsna vähe.
«See, mis juunis-juulis punetava ninaga inimeste tähelepanu köidab, on emastaimede levitatav paplivatt ehk papli vili,» ütles Laaniste. «See tavaliselt iseenesest allergiat ei tekita, kuid kannab endaga kaasas teiste taimede õietolmu ja seega halvendab oluliselt allergikute elukvaliteeti.»
Uusi papleid ametnikud linna juurde ei planeeri, nii et paplid Tallinnast tasapisi kaovad.
Paplid
Paplid võivad elada kuni sada aastat, tavaline vanus on 70-80 aastat.
Linnatingimustes on üle 50-aastased paplid juba tormihellad.
Paplid ei vaja erilist hoolt istutamisel ega ka kasvamise ajal, pakuvad aga oma tiheda lehestikuga müra eest kaitset ja puhastavad õhku.
Allikas: PM