Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/08/10/13981780t1hfb53.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2046993t1h8047.jpg)
Möödunud laupäeval Tallinnas Hiiu onkoloogiakeskuses vanaisa vaatamas käinud Mirjam Mäekivi sai korraliku ehmatuse, kui nägi, kuidas haigla peaukse kaudu veeti surnut väljas ootavasse morgiautosse.
«Olin just vanaisa juurest lahkumas ja kuna tema seisund oli halvenenud, oli laiba nägemine õõvastav,» sõnas Mäekivi. Ta märkis, et on arusaamatu, miks otsustas haigla surnu ära viia külastajate ja haigete vastuvõtu vestibüüli ning peaukse kaudu.
«Seda enam, et tegemist on onkoloogiahaiglaga, kust paljud elusana ei lahku. Leian, et külastajad ja haiged ei peaks nägema, kui surnuid välja kantakse. See võib tekitada tõsise emotsionaalse oki,» lisas ta.
Erandlik juhus
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH), mille koosseisu Hiiu onkoloogiakeskus kuulub, teatas pärast uurimist, et laupäeval tõepoolest transporditi surnut haigla peaukse kaudu.
«Surnu oli kaetud nagu kord ette näeb. Tegemist oli erandjuhtumiga, sest tehnilistel põhjustel polnud sellel hetkel võimalik surnut transportida läbi keldrikorruse, nii nagu seda üldiselt tehakse,» põhjendas PERH-i kommunikatsioonijuht Inga Lill.
Lill lisas, et haigla reeglid näevad ette surnu morgi toimetamise ühe tunni jooksul pärast väljakutse saamist ning see põhimõte kehtib ööpäev läbi.
Sotsiaalministri määruse järgi kehtib surnuveole vaid nõue, et surnu peab olema suletud kilekotis.
PERH-i sisekord näeb Lille sõnul lisaks määrusele ette ka, et surnu transportimisel välditakse haigla töötajate, patsientide ja haigla külaliste häirimist. «Haigla vabandab külastajate ees, keda juhtunu häiris,» ütles Lill.
Tartu Ülikooli kliinikumi pressiesindaja Ene Selarti sõnul on ka kliinikum korraldanud surnuveo nii, et see ei ole nähtav ambulatoorsele vastuvõtule tulijatele.
«Kui teist väljapääsu ei saa mingil põhjusel kasutada, siis ootame ambulatoorse vastuvõtu lõpuni,» sõnas Selart. Erandjuhtudeks on surmad erakorralise meditsiini osakonnas, kuid ka neil puhkudel suletakse Selarti sõnul kõik kabinetiuksed, et patsiendid ja omaksed surnu äraviimist ei näeks.
«Haiglas on paratamatu, et inimesi sureb ja täit garantiid, et keegi seda pealt ei näe, ei saagi anda. Samas püütakse seda maksimaalselt vältida ning asi võimalikult diskreetselt korraldada,» kinnitas Selart.
Diskreetne teema
Psühhiaater Jüri Enneti hinnangul ei ole küsimus niivõrd selles, millise ukse kaudu surnut viiakse, kuivõrd selles, kuidas see toimub.
«Kui lähedased saadavad surnut kodust ära, siis tehakse seda ikka peaukse kaudu. Tuntud kadunukesi saadetakse ka Estonia paraaduksest. Probleem on pigem selles, et mustas kotis surnu jättis antud loos musta mulje, ning haigla peaks jälgima, et seda enam ei juhtuks,» leidis Ennet.
Teisalt ei ole Enneti sõnul õige varjata teiste patsientide ees surma. «Oluline on teadvustada, et meditsiin ei ole kõikvõimas ja inimesed surevad. Kõige tähtsam, et inimest koheldakse ka pärast surma lugupidavalt,» sõnas Ennet.