Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/15/105602t1h1d04.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2047623t1h8cca.jpg)
Aasta jooksul Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitees toimunud ägedad vaidlused kommunismi kuritegude hukkamõistmise üle tipnesid eile raporti heakskiitmisega.
«Hindan tänast päeva ajaloolisena. Ma ei mäleta poliitikakomitees ühtegi hetke, kus resolutsiooni heakskiitmine oleks lõppenud aplausiga,» ütles eile pärast raporti heakskiitmist Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson.
Dokument saadetakse jaanuaris ka Euroopa Nõukogu assamblee lõpphääletusele.
«Vaadates poliitikakomiteesse kuuluvate poliitikute üldist hoiakut, pean väga suureks üllatuseks, kui seda dokumenti vastu ei võetaks,» ütles Mihkelson. Mihkelsoni arvamust jagab ka väliminister Urmas Paet.
Raport sai uue nime
Paeti sõnul on igal juhul oluline anda adekvaatne hinnang ajaloos toimunud ebameeldivatele nähtustele.
«See aitab kindlasti kergemini edasi liikuda ja vähendab lahtirääkimata osi ajaloos,» ütles Paet.
Vabadusvõitleja Enn Tartole tähendab raporti heakskiitmine eelkõige seda, et lootus kommunismi mittekordumisse muutub järjest tugevamaks.
«Oht, et kommunism võib korduda mingis uues vormis, on olemas. Kuid mida rohkem on selliseid rahvusvahelisi otsuseid, seda vähetõenäolisem see on,» ütles Tarto.
Rahvusvahelise vaenu ja neonatsismi vastase ühingu sekretär ning Eestimaa Ühendatud Rahvapartei juhatuse liige Andrei Zarenkov leidis, et hukkamõistmise või karistuse määrab kohus, mitte ühiskond.
«Kui faism mõisteti süüdi kohtuprotsessil, siis kommunismi puhul pole sellist protsessi olnud. Need, keda häirivad kommunismi kuriteod, peavad kohtusse minema, mitte emotsionaalselt ütlema, et kommunistlik reiim sooritas kuritegusid,» ütles Zarenkov.
Veel septembris kandis eile toetuse saanud raport nime «Kommunismi kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu vajadusest» ja sellisel kujul see heakskiitmiseni ei jõudnud.
Rootsi moderaadi Göran Lindbladi ettepanekul muudeti dokumendi nime ning eilsel ENPA poliitikakomitee istungil Pariisis kandis heakskiidetud raport nime «Totalitaarsete kommunistlike reiimide kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu vajadusest».
Andrei Zarenkovi sõnul on sellisel deklaratsioonil tulemus ainult nende riikide jaoks, kus on tugev kommunistlik partei, näiteks Kreeka või Hiina.
«Kuna Venemaa kommunistlik partei ei mõjuta enam riigis otsustamisprotsessi, ei ole see resolutsioon Venemaale eriti tähtis,» leidis Zarenkov.
Nagu varasematel aruteludel, oli Venemaa terav ka eile. Vene Kommunistliku Partei juht Gennadi Zjuganov lehvitas kirjaga, milles maailma 65 kommunistliku partei esindajad teatavad, et peavad resolutsiooni poliitiliseks provokatsiooniks.
Venemaa oli vastu
«Zjuganov üritas segadust tekitada, teised varasemad vastased nii radikaalset teksti ei kasutanud,» märkis Mihkelson. Mihkelsoni sõnul teatas Venemaa selgi korral, et komitee ei peaks asja üldse käsitlema, vaid dokumendi maha hääletama.
Raport võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega, vastu olid Venemaa delegatsioon ning Soome ja Kreeka sotsialist.
Ettepaneku eile vastuvõetud raport koostada tegi 2003. aasta lõpus Euroopa Rahvapartei. Tööd raporti heakskiitmise nimel on tehtud terve aasta ning maha on peetud kolm tulist arutelu: veebruaris Varssavis, septembris Pariisis ja eile edukalt lõppenud istung jälle Pariisis.
Otsused
Eesti kuulutas Nõukogude Liidu okupatsioonireiimi ja tema vägivallaorganid kuritegelikuks 18. juunil 2002.
Europarlament võttis kommunismi tauniva resolutsiooni vastu tänavu mais.
USA Kongress kutsus Venemaad tunnistama Baltimaade okupatsiooni tänavu mais.
Allikas: PM