Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Vähi arvates läks Eesti majandusel lõppeval aastal väga hästi, jätkata tuleb aga tööd Venemaa ja Hiina suunas, kuna sealsed turud tõotavad hiigelkasu.
Loomulikult oli 2005 Eesti majandusele hea aasta. Majanduskasv on 10 protsendi ringis, tööpuudus iseseisvusaja madalaim. 2005. aasta majanduskasvule aitasid kaasa ühinemine Euroopa Liiduga, mis avas Eesti kaupadele turud ja buum kinnisvara-elamuehituses.
Kõige positiivse taustal peab tõdema, et inflatsioon jääb ka järgmistel aastatel üle euroliidu keskmise. Selleks peab aktsepteerima, et kiiresti arenev majandus ilma oma rahapoliitikata «inflatsioonivabalt» kasvada ei suuda. See on fakt, mitte puudus, sest seoses Euroopa Liitu astumisega toimub hindade ja palkade ühtlustamine ja selleks, et Eesti töölised ei lahku Soome või Rootsi, tuleb siin nendele tulevikus Soome või Rootsi keskmist palka maksta.
Kinnisvarasektor on peateema olnud 2005. aastal ja jääb 2006. aastal edasi. Suur osa eestlastest on isikliku eluaseme soetanud ning nautinud nii kiiret majanduskasvu kui ka ülimadalat intressitaset. Peab aga järgima, kuidas käituvad välismaised investorid, kelle tegevusest sõltub kinnisvarasektori edu.
Eestist ei piisa
Soov järgmisteks aastateks: kuidas minna «kinnisvarakeskselt majanduselt» üle teadmistele, teenustele ning tootmisele baseeruvale majandusele. Alati ei pea Eesti Nokiaks olema kätetöö vaid mõte, millele ratsionaalselt ja rohujuure tasandil mõtlevad inimesed edu ei ennusta. Tuleb aru saada, et Nokia pole kaugeltki enam Soome, vaid rahvusvaheline ettevõte, sest kõrgtehnoloogiline tootmine ei saa baseeruda rahvuslikul toormel, teadusel, tehnoloogial, sellest ei piisa.
Õnneks jätkas Eesti majandus 2005. aastal kiiret rahvusvahelistumist.
Uhke on täheldada, et Eesti on ise suuteline käivitama ja vedama suuri rahvusvahelisi projekte. Head näited on Eesti panganduse areng, samuti Tallink Grupp, Balti Laevaremonditehas ja miks ka mitte Silmeti ning Sillamäe sadam.
Eesti majandusjuhid on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud. Gunnar Okk kutsuti Põhjamaade Investeerimispanga asejuhatajaks, Indrek Neivelt Peterburi panka juhtima, otepäälane Kaido Kukk on Soomes UPM Kymmene tootmise juhiks.
Tulevik on ida pool
2005. aastal selgus Hiina huvi Eesti vastu. Selle ütles lausa programmilise kõnega välja Hiina president Hu Jintao läbirääkimistel Arnold Rüütliga Pekingis. Kõrgetasemeline delegatsioon käis Eestis, Lätis ja Leedus ning visiidist jäi maha huvitav dokument: «Transpordikoridor Alashankaou, HiinaHelsingi, SoomeBoston, USA». Jutt käib uuest siiditeest ehk Euraasia sillast, mis ühendaks Lääne-Hiina läbi Venemaa Trans- Siberi raudteed Euroopasse ja edasi. Venemaad nimetab Hiina dokumendis strateegiliseks partneriks. Vaatamata Eesti paremale geograafilisele positsioonile on panus tehtud Soomele. Kui ka vaid tolm sellest konteinerveost tuleks läbi Eesti, oleks see meie jaoks küllalt suur maht.
2005. aastal Eesti poliitilised suhted Venemaaga halvenesid, meie majanduskoostöö konkurendid, eriti Soome ajavad asja väga aktiivselt, targalt ja süsteemselt.
Üheks Eesti perspektiivsemaks majandusprojektiks 2005. aastal oli Sillamäe sadamakompleksi esimese ehitusjärgu käikuandmine. Sillamäe sadam on Euroopa Liidu kõige idapoolsem sadam, arvatavasti ka suurim erasadam Euroopas.
Eesti majandusel läks aastal 2005 hästi, riigi ja rahva rikkus kasvas, majandus on üleilmastumas lisaks Euroopa Liidule ka Venemaa ja Hiina suunas.