Jaanuar: Lõppeva aasta maruline algus tõi suuruputuse

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Marutuul ja uputus tõid 2005. aastale sellise alguse, mis pakkus kõneainet aasta lõpuni ja pakub ilmselt veel aastakümneteks või siis kuni järgmise sajandirajuni.

Aasta esimene nädal oli läbi saanud, kuid talvest polnud veel märkigi. Pidevalt mitu kraadi üle nulli püsinud õhusoojus jättis mulje, et talve sel aastal ei tulegi. Selles kahtlaselt soojas talves avastasid Taani ja Eesti merefüüsikud 7. jaanuaril, et oodata on erakordset tormi.

Seda näitasid ilmaandmeid ja mereprotsesse analüüsivad arvutimudelid, seda näitasid ka arvutused. Kui matemaatik Tarmo Soomere taanlaste mudeliarvutustele siinsed andmed lisas, julges ta öelda, et tulemas on midagi nii suurt, mida tänapäeva meresõitjad enne näinud pole.

Rekordid olid ohus

Soomere, kellele jaanuaritormist teavitamine tõi ka Postimehe aasta inimese tiitli, ennustas, et kukkuda võivad senised Läänemere ja Soome lahe lainekõrguse rekordid. Need küll ei kukkunud, sest puudu jäi paarkümmend sentimeetrit, kuid sündis lainepikkuse rekord – üle 10 sekundi pea kogu päeva (9. jaanuari) vältel.

Ja meri murdis end tänavatele. Läänemere tormide kohta haruldasest suunast – otse läänest puhunud tuul kergitas merest üles veemassid, millist polnud nähtud üle 30 aasta.

Südaööl vastu 9. jaanuari voogas vesi tänavatele. Tallinnas käisid vahuvaalud üle Pirita tee äärsete piirete, Merivälja muul kadus vette, Rohuneemes viis lainetus ära rattatee ning Pirita sadamas tulvasid lained karistamatult üle kaide.

Ööpimeduses päästsid sadamakaptenid, mis päästa andis – vesi kiskus lahti kaide kaitseprussid, viis minema kõik ujuva ja pühkis vette ka sellised rauakolakad, mille liigutamiseks muidu mitut meest vaja läks. Pirital, Haapsalus ja Pärnus seisid talveks kaile tõstetud jahid «jalad vees».

9. jaanuari esimeste tundide ajal veetõus jätkus – eriti suur oli see tuule suunast sõltuvalt Haapsalus ja Pärnus, kus vesi peatus mõõtelati juures alles 2 meetri ja 90 sentimeetri juures. Vesi ujutas üle suure osa Pärnu linnast – sajad kodud jäid vee alla.

Sadamad tänavatel

Pärnu pargipingid muutusid sadamakaideks, kuhu sildusid mootorpaadid elumajadest päästetutega. Paatide kõrval sõitsid tänavatel vees piirivalvurite maasturid ning päästeameti ja kaitseväe veokid. Munalaiul tegi meri puupaljaks kaks peret, kel purjetasid veetõusuga minema nii puuriidad kui ka välikäimla.

Ühelt poolt traagiline, kuid teiselt poolt harukordne loodusnähtus muutis pea iga kohaliku ja uudistaja fotograafiks või videooperaatoriks. Looduse võimu ja jõudu pildistati ja filmiti kõigega alates mobiiltelefonidest ning lõpetades profikaameratega.

Loodusõnnetuse kahju – 700 miljonit krooni – arvati kokku ligi pool aastat. Tummad olid tuhanded telefonid, elektrita tuhanded kodud, maha niideti tuhanded puud,

vesi rikkus sajad majad ning lõhkus kümned väikesadamad.

Veel praegu võib näha Nõval, Kaberneemes ja mujalgi veemassidega üle kaide ja muulide tulvanud liivalaamasid. Harjumaal Ristna sadamas pillutas torm väikeseid kalalaevu nagu vannilelusid, heites ühe neist kaile ja uputades ülejäänud. Sadamad on praegugi umbes, kaid liivaga kaetud ja rannajoon kohati tundmatuseni muutunud.

Jaanuaritormi tagajärjel asusid riik ja omavalitsused parandama kriisiolukordadeks valmistumist ja teavitust. Käima on lükatud ilmaennustamise kvaliteedi tõstmine ning koostöö mereprotsesse ette ennustada suutvate merefüüsikutega.

Fakte tormist

• 9. jaanuaril Pärnu- ja Läänemaad laastanud torm ujutas Pärnu linnast üle ligikaudu veerandi.

• Haiglasse viidi toona alajahtumise tõttu kokku 11 inimest.

• Materiaalset kahju kandis tormi tõttu hinnanguliselt 5000–6000 inimest Pärnus ja tuhatkond inimest Pärnumaal.

• Kokku evakueeriti Pärnus umbes 300 inimest.

• Haapsalus ujutas aasta alguse torm üle terve linnaosa koos kahe remondis olnud sanatooriumiga.

• Läänemaal päästeti ja evakueeriti üle 50 inimese, neist enamik Haapsalus.

• Üleujutustes said vähemal määral kannatada ka Saaremaa ja Põhja-Eesti.

Allikas: PM