Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2049013t1h522d.jpg)
Põlva Agro lehmal Hindil ei ole kunagi lootust loorbereid lõigata Vissikonkursil, kus sisust olulisem on välimus.
Hindi tegi veebruaris hoopis ilma Eesti ajaloo suurima aastase piimatoodanguga. Nagu märk sellest, et kätte on jõudnud piimatootjate head ajad.
Eesti piimatootjad on viimasel kümnendil palju näguripäevi näinud, sest sugugi kaugel pole ajad, mil talumees ja suurfarmer said piimakilogrammi eest napilt üle krooni. Sestap olid just piimatootjad ühed agaramad Euroopa Liidu abirahade kasutajad.
Reaalsus on aga see, et rasked ajad üle elanud veisekasvatajad võivad nüüd kas ise mõnusalt elada või siis oma farmid hea raha eest välisinvestoritele maha müüa. Kuigi lehmapidajad ei rutta oma tegevust rahalüpsmiseks nimetama, on välismaiseid huvilisi piimafarmides rohkem käimas, kui farme müügis.
Rikkad kosilased
Kosilastest tuntuim on Eestis juba ammu miljoneid pööritanud investeerimispankur Joakim Helenius, kelle meeskonda kuulub teiste seas näiteks endine ralliäss Tommi Mäkinen.
Piimandussektorisse on seeläbi voolamas kümneid miljoneid kroone, sest investeeringuid, mis omal ajal tegemata jäid, on välisomanikud valmis lahkesti tegema.
Kõige selle toel on Eesti piimandussektor jõudsalt kosunud, Eesti keskmine piimatoodang ühe lehma kohta jääb küll rekorditele mitu korda alla, kuid kosub sellest hoolimata ning peaks tänavu ületame 5600 kg piiri. Praegu ei pea Eesti veel mõtlema sellele, kuidas oma piimatootmist piirata, sest euroliidust antud tootmiskvootide täitmiseni on meil üksjagu maad minna.
Kullakaalu veel pole
Hindi leivaisa Põlva Agro juhi Kalev Kreegipuu sõnul pole piimatootmine Eestis veel päris kullakaaluga äri, kuid temagi möönab, et ajad on läinud paremaks ning piimahind lubab farmeril investeerida ning ära elada.
Seejuures suudavad ilusti hakkama saada ka piimatööstused, kes sarnaselt tootjatega on näinud nii paremaid kui halvemaid päevi. Turg on tööstuste vahel suhteliselt selgelt paika loksunud ning igaüks ajab oma rida: kes panustab rohkem tarbijate igapäevavajaduste rahuldamisele, kes keskendub ekspordile, kes ajab edasi juustuäri.
Uued rekordid
Põlva Agro tegi lõppeval aastal piimatoodangut puudutavate rekordite alal puhta töö. Veebruaris püstitas Hindi 15 731 kilogrammiga aastatoodangu rekordi.
Juulis ületasid kaks samast farmist pärit lehma Eesti päevalüpsi rekordi. Lõplik au jäi selles duellis Siirule, kes lüpsis päevas 70,5 kilogrammi.
Võitjaau ei saanud Siiru aga kaua nautida, sest juba septembris andis lehm Hesa päevas 76,8 kilogrammi piima. Novembris tõugati aga troonilt Hindi, sest samast pärit Rallu püstitas aastaseks lüpsirekordiks 15 783 kilogrammi.
Põlva laudas tehti tänavu ka Eesti punasekirju veise aastarekord, mis on oktoobrist 14 198 kilogrammi.
Aasta viimane kuu detsember tõi aga nukra uudise 23. eluaastal suri Eesti vanim lehm Õõda. (PM)