/nginx/o/2013/09/05/2049935t1h0be6.jpg)
Admiral Johan Pitka monument, mis ligi neli aastat tagasi oma koha okupatsioonimuuseumile loovutas ja siiani Kaitseliidu laos uut asukohta ootas, saab värske välimuse ja kerkib varakevadel Hirvepargi nurgale.
Admiral Johan Pitka monument kerkib Hirveparki uues kuues
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Legendaarse Eesti väejuhi, Kaitseliidu asutaja ja Eesti laevastiku looja admiral Johan Pitka pronkspea pääseb lõpuks tühjade kummide vahelt taas linnatänavale vabadussõja veterane ja ajaloohuvilisi rõõmustama, sest pärast ligi nelja-aastast vaidlust suutsid Kaitseliit ning Tallinna linnavalitsus monumendi uues asukohas ja välimuses kokkuleppele jõuda.
Pitka kuju püstitasid linn ja Kaitseliit 2002. aasta veebruaris Kaarli puiesteele, kus praegu asub okupatsioonimuuseum. Kuid juba paari kuu pärast jäi betoonalusele püstitatud pronkspea ette alanud muuseumiehitusele ja leidis ajutise koha Kaitseliidu laos.
Uus projekt
Algselt pidi kuju aasta pärast peaaegu samasse kohta uuesti üles pandama, kuid pärast muuseumihoone valmimist ei pidanud linnakujundajad ja monumendi autorid selle püstitamist sinna enam õigeks.
Pärast seda on linn korduvalt lubanud Pitka taas inimeste ette tuua, kuid erimeelsuste tõttu asukoha ja kuju välimuse suhtes jäi ülespanek pikalt venima.
Enne aastavahetust tuli viimaks kompromiss. «Vabadussõja kangelase Johan Pitka monument saab koha Hirvepargi nurgal, Toompea ja Wismari tänavate ristmikuga külgneval haljasalal,» andis teada abilinnapea Kaia Jäppinen.
Kui esialgselt oli skulptor Tõnu Maarandi valmistatud admirali pronkspea lihtsalt betoonalusele püstitatud, siis uue projekti järgi on monument tunduvalt suurejoonelisem ja tähendusrikkam, lubas Kaitseliidu pressiesindaja leitnant Tanel Rütman.
Projekti autori, arhitekt Mart Kadariku sõnul on mälestusmärgi keskseks osaks roostevabadest terasplaatidest kiilu ehk laevanina motiiv, mille keskele mustast graniidist püstprismale kinnitatakse pronkspea.
«Kiil on oma teravikuga suunatud itta, vihjates sellega Eesti Vabariigi kaitsjate peamisele tegevussuunale,» märkis Kadarik. Kuju all on kolmnurkne keevisrestist tasapind ehk vihje laevatekile.
Selle alt valgustavad monumenti sinised tuled, viidates Pitka tihedale seotusele nii vee kui ka Eesti merepiiride kaitsmisega. Mälestusmärgi üldvalgustuse annavad suured halogeenproektorid.
«Neli aastat tagasi oli paar kuud üleval teadlikult poolik ja ajutine lahendus, mitmed olulised täiendused puudusid, mis juba tollal olid juurde planeeritud,» nentis arhitekt.
Aeg teadmata
Uuendatud monument valmib varakevadel, täpsemat püstisaamise aega ei osanud pakkuda linn ega Kaitseliit. «Aasta alguses korraldame konkursi ehitaja leidmiseks ja seejärel läheb kohe tööks,» ütles Rütman.
Monumendi valmimist Pitka 134. sünniaastapäevaks veebruaris ei julgenud ta siiski lubada: «Teeme, mis võimalik.»
Mälestusmärgi ehitust finantseerib Tallinn. Projekti kogumaksumus esialgu täpselt teada ei ole, sest sõltub ka ehitajast, kes pole veel välja valitud.
«Üle pooleteise või kahe miljoni krooni ei tohiks see siiski minna,» lausus Jäppinen.
Kuju saatus
2002. aasta veebruaris avavad toonane president Lennart Meri ja linnapea Edgar Savisaar admiral Johan Pitka 130. sünnipäevaks vabadussõja kangelase monumendi Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgal. Skulptor Tõnu Maarandi valmistatud kuju läks koos paigaldamisega maksma pisut üle 300 000 krooni.
2002. aasta mais võtavad töömehed Pitka monumendi maha, sest selle asukoha juures algab okupatsioonide muuseumi rajamine. Pronkspea viiakse Kaitseliidu lattu.
2005. aasta märtsis kiidab linnakujunduskomisjon heaks Pitka monumendi paiknemise Hirvepargis Toompea ja Wismari tänava nurgal. Linn kavatseb mälestusmärgi taaspüstitada paari kuu jooksul.
2005. aasta detsembris lubatakse kuju kerkimist 2006. aasta varakevadeks.
Allikas: PM