Implantaadid annavad jõukale kliendile naeratuse tagasi

Lauri Vahtra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Implantaatravi on tänapäeval ohutu, häid tulemusi andev ning üha arenev hambaravi suund, mis aitab patsiente tihti välja ka lootusetuna näivast olukorrast.

Hambaimplantaate ehk tehisjuuri paigaldatakse siis, kui on vaja asendada üksikuid puuduvaid hambaid või mitut kõrvuti asuvat hammast – nii ei teki proteesi ülekoormamise ohtu ja säilib lõualuu. Implantaate kasutatakse ka halvasti istuvate totaalproteeside kinnitamiseks ja suust eemaldatavate proteeside tegemise vältimiseks.

Implantatsioon tähendab elutu koe või materjali viimist bioloogilisse süsteemi. Hambaimplantaadid kujutavad endast alloplastilisest materjalist (tänapäeval enamasti titaanist) valmistatud ankurdussüsteemi, mis kinnitub lõualuusse. Implantaadi hind ulatub Eestis 15 000-20 000 kroonini.

Kruvi lõualuus

Implantaat on väike titaanist kruvi või silinder, enamasti 3-6-millimeetrise läbimõõduga ja pikkusega 6-20 millimeetrit.

Kruvi viiakse lõualuusse, et asendada hamba loomulikku juurt. Sõltuvalt luu ja tehisjuure tüübist peaks implantaat luustuma kahe kuu kuni poole aastaga.

Siiski on osa protseduuride ja proteesikonstruktsioonide korral võimalik implantaate ka kohe koormata, s. t kinnitada neile tehishambad (kroon, sild või protees) vahetult pärast tehisjuure istutamist.

Implantatsiooni alguses tuimestatakse lõikuspiirkond ja avatakse ige. Siis tehakse luu sisse auk, millesse asetatakse tehisjuur. Seejärel õmmeldakse ige pealt kinni, õmblused eemaldatakse kümne päeva pärast.

Luustumise lõppedes avatakse vajadusel ige, paigaldatakse igeme formeerija ja võetakse jäljend tehishamba tegemiseks. Tehishamba valmides kruvitakse see implantaadi külge.

Implantatsiooni protseduur ei ole valulik, valutustamiseks piisab kohalikust tuimastussüstist. Pärast tehisjuure istutamist võib paaril päeval esineda turset ja kerget valu, millest aga saab jagu valuvaigistitega.

Pärast lõikust ei ole luustumise kiirendamiseks vaja manustada eraldi ravimeid. Soovitav on loobuda suitsetamisest, vältida esimestel lõikusejärgsetel päevadel tugevat füüsilist pingutust ja süüa pehmet ning valgurikast toitu.

Implantaatide suur eelis tavalise sildproteesi ees on see, et ei pea lihvima terveid hambaid, seega saab vältida asjatut hambakudede kaotust ning võimalikke probleeme tulevikus. Lisaks aitab implantaat ära hoida lõualuu sulamist hamba eemaldamise järel, tagades lõualuule vajaliku koormuse.

Implantaate saab paigaldada peaaegu kõigile tervetele täiskasvanutele, tüdrukutel alates 16. ja poistel alates 18. eluaastast. Vastunäidustusteks on rasked üldhaigused, eelnev kiiritusravi samas piirkonnas, halb suuhügieen ja patsiendi ebareaalsed ootused ravi tulemuse suhtes.

Tehisjuurtega võib asendada kõik hambad lõualuus, kuid enamasti ei ole see otstarbekas. Implantaatide täpne arv ja asukoht otsustatakse iga patsiendi puhul eraldi, lähtudes hammaste ja luude seisukorrast.

Nagu igal teisel meditsiinilisel protseduuril, nii on ka implantatsioonil riskid, näiteks võib tehisjuur jääda luustumata. Seda juhtub küll harva, keskmiselt paaril-kolmel protsendil protseduuridest.

Suuremad ja tuntumad implantaatsüsteemide valmistajad annavad oma tehisjuurtele ka luustumise garantii, mis tähendab, et kui implantaat ei luustu esimesel korral, saab patsient uue tehisjuure juba tasuta.

Anatoomiliste iseärasuste või ebapiisava raviplaneerimise korral võib ette tulla alalõuanärvi või naaberhammaste vigastusi, ent hea eeltöö aitab neid apse vältida.

Implantaadid on praegu kõige loomulikum võimalus puuduvate hammaste asendamiseks.

Pikaajalised uuringud ja kliiniline kasutamine on tõestanud, et implantaadid on turvalised ning esteetilised, säästavad kõrvalhambaid ja luud.

Õige suuhügieen

Õigesti valitud ja õigel ajal istutatud implantaat aitab taastada loomuliku naeratuse ning hammaskonna funktsiooni. Implantaadiga ei taastata ainult hamba krooniosa, vaid ka hambajuur, vältides seega naaberhammaste ja proteesikonstruktsiooni ülekoormamist.

Nagu loomulikud hambad, vajavad ka implantaathambad põhjalikku hooldust, vältimaks põletiku teket implantaati ümbritsevas igemes ja luus. Korraliku suuhügieeni alustaladeks on tõhus ja õige hammaste harjamine (soovitavalt elektrilise hambaharjaga) ning hambavahede puhastamine kas hambaniidi või vaheharjadega.

Implantaatide ajaloost

• Implantaatide ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Hiinlased kinnitasid bambusest tehtud hambaid lõualuusse 4000. aastal e.m.a, muistses Egiptuses valmistati hambaasendajaid juba eri metallidest.

• Implantoloogia tänapäeva mõistes sai alguse 1950. aastatel, kui tekkisid võimalused haavaparanemise jälgimiseks rakutasemel ning professor Per-Ingvar Branemark tõi kasutusse osseointegratsiooni mõiste. Osseointegratsiooni all mõistetakse elava luukoe ja implantaadi pinna vahel tekkivat ehituslikku ning talitluslikku ühendust.

Allikas: Lauri Vahtra

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles