Kommentaar: Euroraha kaob Portugalis musta auku

Euroopa Liidu eelarvekava aastateks 2007–2013 rõõmustas taas portugallasi – 22,5 miljardit eurot (352 miljardit Eesti krooni) toetust, lisaks veel täiendus põllumeeste rahakottidesse.

Portugal ja Hispaania liitusid ELiga 1986. aastal.

Vaatamata enam-vähem võrdsetele eurotoetustele on Hispaanias elatustase Portugaliga võrreldes paranenud. Samas on EL aastate jooksul enam abiraha süstinud just Portugali, kellele tehtud eraldised on olnud keskmiselt 3,06 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Portugal pole suutnud vähendada avaliku sektori kulutusi, seejuures piiranud ametnike armeed. Iga seitsmes portugallane on riigi leival ning teda on väga raske kas vallandada või koondada kolossaalsete hüvitiste tõttu.

Kuigi Portugalis kulub 90 protsenti euroabist teedeehitusele, pole 20 aasta jooksul valminud riigi piirkondi ühendav kiirteede võrgustik.

Suffolki ülikooli õppejõud Sebastian Royo, kes on uurinud naaberriikide kohanemist ELis, kritiseeris Portugali: «Võrreldes Hispaaniaga, kus kiirteed ulatuvad ka riigi põhjapiirkondadesse, pole Portugalis suudetud luua infrastruktuure, mis ühendaks riiki muu Euroopaga.»

Royo sõnul tekib kahtlus, kas Portugali süstitud raha on ikka kasutatud teedeehituseks või on see jõudnud hoopis riigijuhtide ja inseneride taskusse. Portugali ametnikud eitavad korruptsiooni, kuid möönavad, et toetusi saaks tõesti paremini kasutada. Olgu siin ka öeldud, et varimajanduse osakaaluks arvatakse Portugalis olevat umbes 20 protsenti.

Seega kaob tohutu ELi abiraha Portugalis justkui musta auku ning valmistab peavalu ka Brüsseli bürokraatidele.

Toetuste kasutamine

• Portugal liitus Euroopa Ühendusega 1986. aastal.

• Euroopa Liit on aastate jooksul toetanud Portugali keskmiselt abirahaga, mis küünib 3,06 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

• Kuigi 90 protsenti euroabist kulutab Portugal teedeehitusele, pole 20 aasta jooksul valminud riigi piirkondi ühendav kiirteede võrgustik.

Allikas: PM