Kommentaar: Müüt ülejäävast rahast

Kõik teavad, et Eesti krooni püsimiseks on vaja kattevara. Euroopa raha euro puhul püütakse aga luua muljet, et see vajadus kaob ning Eesti Pangast vabaneb palju raha. See ei vasta tõele. Nii nagu Eesti Pank tagab praegu krooni ringluse, tuleb sedasama teha euro tulles.

Euro kasutuselevõtul asendab üks raha teise, euro emiteerijaks Eestis saab kokkuleppel Euroopa Keskpangaga Eesti Pank. Oluline on rõhutada, et euro tulles ei tagata Eestis käibivat sularaha mitte Euroopa Keskpanga, vaid eurosüsteemi kuuluva Eesti Panga varadega.

Kui praegu on ringluses üle 10 miljardi krooni väärtuses sularaha, mille tagatiseks on samas väärtuses Eesti Panga varasid, siis samasugune nõuete-kohustuste tasakaalu loogika säilib ka euro tulekul. Seega muutub krooni kattevara euro kattevaraks.

Lisaks sularahaga seotule moodustavad praegu keskpanga bilansist umbes 12 miljardit krooni pankadelt nõutavate kohustuslike reservidega seotud hoiused.

Euroala reeglite järgi vähenevad need hoiused bilansi praeguse põhjal küll umbes 8,5 miljardi krooni võrra, kuid see raha läheb kommertspankadele tagasi.

Ülal kirjeldatud sularaha ringluse korraldamise ja pankade kohustuslike reservidega on seotud umbes 22 miljardit krooni Eesti Panga praegusest 27-miljardilisest bilansist.

Lisaks moodustavad Rahvusvahelise Valuutafondiga seotud kohustused veel 1,2 miljardit krooni. Seega jääb n-ö järele 3,8 miljardit krooni Eesti Panga kapitali ja reservidena, mis on vajalikud, et täita oma kohustusi nii eurosüsteemi liikmena kui ka sõltumatu ning efektiivse rahvusliku keskpangana.

Nii näiteks peame olema valmis pärast euroga ühinemist osalema koos teiste liikmesriikidega euro vahetuskursipoliitikas ning vajadusel ka europanga kapitali suurendamisel.

Kokkuvõttes muutub eurole üleminekul kuigipalju küll Eesti Panga bilansi maht ja struktuur, kuid loomulikult peab säilima kohustuste ja varade tasakaal. Seega on eksitav rääkida «ülejäävatest» Eesti Panga reservidest.