President Arnold Rüütel jagab heldelt üliharuldast ordenit

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Aasta tagasi sai esisuusataja Kristina Šmigun president Arnold Rüütlilt Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi. Tänavu on maailmameister Andrus Värnikul lootus sama klassi auraha saada.

FOTO: Toomas Huik

Kõrget riiklikku autasu, mida on alates 1919. aastast antud kokku kõigest 29 inimesele, jagab president Rüütel vabariigi aastapäeva eel rekordiliselt 17 inimesele. Ordeni saajate seas on ka presidendi kantselei direktor.

Tradistiooniks on saamas, et presidendivalimiste aastal jagab president teiste aastatega võrreldes vähemalt poole rohkem riiklikke autasusid – läinud aasta 443 inimese asemel saab presidendilt käepigistuse ja auraha tänavu üle 900 inimese. Üks kõrgemaid tunnustusi riigile osutatud teenete eest on Riigivapi teenetemärgi II klassi orden.

Endised maavanemad

Nelja ametiaasta peale kokku on Rüütel andnud kõigest neli Riigivapi teenetemärgi II klassi ordenit – 2003. aastal Siim Kallasele ja Toomas Savile, 2004. aastal Ülo Nugisele ja läinud aastal Tarmo Kõutsile. Üldse on nii kõrget auraha alates 1919. aastast saanud kokku vaid 29 inimest.

2001. aastal said väärika auraha kõik peaministrid: Mart Laar, Edgar Savisaar, Mart Siimann, Andres Tarand, Tiit Vähi. Rahva seas nn peaministriordeni tiitli pälvinud auraha said 1998. aastal näiteks Jaan Einasto ja Arvo Pärt. Eelmine president Lennart Meri andis oma viimasel ametiaastal 7 riigivapi teenetemärgi II klassi ordenit.

Sel aastal on 17 väljavalitu seas näiteks ka endine Hiiu maavanem, praegune presidendi kantselei direktor Tarmo Mänd. Nimekirjas torkab silma veel mitu endist maavanemat: Valga maavanem Uno Heinla, Tartu maavanem Robert Närska, Põlva maavanem Margus Leivo, Lääne maavanem Andres Lipstok.

Peaaegu kõigil 17 ordeni kavaleril on tunnustamise põhjusena märgitud «Iseseisvuse taastamise ja kindlustamise eest ning seoses taasiseseisvumise 15. aastapäevaga».

Teenetemärkide jagamisel teevad koostööd Teenetemärkide komitee ja president. Tänavust ordenikavaleride nimekirja pole president veel kinnitanud. Komiteel on presidendile nõuandev roll, lõpliku otsuse – kes ja millise auraha saab – teeb president.

Hea tava puudub

Riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustalu tõdes, et praegu on lõplikest aurahasaajatest ennatlik rääkida. «Sünnipäev on kuu aja pärast, aga tort on juba lahti lõigatud ja

sööma hakatud,» kirjeldas ta olukorda, kus nimekiri enne selle kinnitamist avalikkuse ette jõudis. «President on oma otsuses sõltumatu ning annab auraha neile, kellele õigeks peab. Sõltumata sellest, mis ettepanekuid komitee teeb. On küll otsustatud, et komitee ja president peavad tegema koostööd ühisele otsusele jõudmiseks.»

Uustalu tõdes, et kuna taasiseseisvumise järgsel ajal on teenetemärke välja antud suhteliselt lühikesel perioodil ehk 10 aastat, on teenetemärkide andmise see osa, mis ei ole reguleeritud seadusega, ning mida saab nimetada heaks tavaks, alles välja kujunemas.

Riigivapi teenetemärgi I klassi ordeni saavad sel aastal Lennart Meri ja Arvo Pärt.

Alates 1919. aastast on nii kõrge tunnustuse pälvinud vaid viis inimest: 1938. aastal Poola välisminister Jozef Beck, 1939. aastal peaminister Kaarel Eenpalu, 1995. aastal Ernst Jaakson ja 1996. aastal kirjanikud Jaan Kross ja Kalju Lepik.

Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks.

Riigivapi teenetemärk on riigi kõrgeim aumärk. Lisaks jagatakse väljavalituile Maarjamaa Risti, Valgetähe, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärke.

2006 Teenetemärgi kavalerid

Riigivapi teenetemärgi I klass

Lennart Meri

Arvo Pärt

Riigivapi teenetemärgi II klass

Andres Lipstok

Ants Käärma

Jaak Leimann

Ilmar Koppel

Jüri Raidla

Jüri Rätsep

Margus Leivo

Marju Lauristin  

Olev Laanjärv

Raivo Vare

Robert Närska

Tarmo Mänd

Arno Almann

Liia Hänni

Rein Järlik

Tõnu Anton

Uno Heinla

    Tagasi üles