Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhani Salokannel Tuglasest ja Soomest

Kirjanik ja tõlkija Juhani Salokannel mullu veebruaris Jaan Krossi juubelikollokviumil Mustpeade Majas korraldamas Eesti-Soome kultuurisuhtlust. FOTO: Peeter Langovits

Märtsist alates on Soome Tuglase Seltsi tegevjuhiks eesti kirjanduse tõlkija, kirjandusteadlane ja Soomes kirjanikutunnustustki teeninud Juhani Salokannel (59). 1982. aastal asutatud Tuglas Seura on aastakümneid olnud eesti (kirjandus)kultuuri ja 1980-ndate lõpus ning 1990-ndate algul ka Eesti poliitika sillapeaks Soomes.

Juhani Salokannel, mida toob endaga teie asumine eesti-soome kultuurisuhete ühe sillatala etteotsa? Mis püsib endisena, mida uut on lisandumas seltsi ettevõtmistesse?

Tuglase Selts on suutnud pidevalt reageerida sellele, mis parasjagu Eestis toimub. Murranguaegadel oldi julgelt poliitilised, viimaste aastate rahulikumad olud ning kiire areng on kajastunud ka seltsi tegevuse stabiliseerumises.

Balti-raamatukogu on tõstetud tähtsale ja tunnustatud kohale soome raamatukoguväljal, kultuurireisid näitavad soomlastele Eesti maastikke, loengusarjad süvendavad ajalootaju.

Seltsile nime andnud Friedebert Tuglase sünnist saab 2. märtsil 120 aastat. Kas on ette näha ka Tuglase enda isiku ja loominguga seotud üritusi?

Meil on seltsielus sageli nii, et eluvõimeline ühendus laiendab oma tööpõldu üle selle asutamise algse eesmärgiga seotud piiride. Juhatasin omal ajal kuus aastat Eino Leino Seltsi.

Sama peab paika ka Tuglase Seltsi kohta: kogu selle tegevus peab olema niisugune, et Tuglas võiks ülevalt pilve pealt vaadates olla rahul iga meie tööpäevaga.

Olete teenekas ja tunnustatud eesti kirjanduse vahendaja Soomes, koguni kahe klassiku, Tammsaare ja Krossi «eestkõneleja». Tammsaare «Tõe ja õiguse» jõudmisest soome lugejani on kujunenud üks teie elutöid. Kui kaugele olete selles jõudnud? Ja kuidas edeneb monograafia Jaan Krossist?

Eelmisel aastal tõlkisin soome keelde Tammsaare pentaloogia kolmanda köite. Raamat peaks ilmuma Otava kirjastuses kevadel 2007. Minu raamatu Jaan Krossist üllitab aga WSOY, teine suur Soome kirjastus, kes kirjastab Krossi teoste soome tõlkeid. Seegi raamat peaks ilmuma aasta pärast kevadel.

Soome kirjanduselu omainimesena oskate kindlasti öelda ka, kuhu suundub soome kirjandus.

Meie dialoogi pilvelt jälgiv seltsile nime andnud Tuglas on kasutanud sellist terminit, mis soomlase kõrvus kuuldub kui tulvavesi kevadises Emajões – «voolulooline». Seda kaunist määratlust ei saa küll sobitada nüüdisaja soome kirjandusele: see voolab küll, voolab hästi, kuid selgeid suundumisi saab täheldada ainult üldises plaanis.

Proosa on naasnud ühiskondlike teemade juurde (Kari Hotakaineni ja Jari Tervo romaanid), noor luule taas on väga esteetiline. Proosaluule õitseb, kuid üha selgemalt on ilmnemas ka eesti luulele nii omased musikaalsuse elemendid, mida Soomes domineerinud vabavärss vahepeal koguni täiesti eitas.

Soomes valitseb praegu kodumaise kirjanduse kõrgkonjunktuur. Suuri kirjastusi endidki hämmastab soome kirjanduse edukus.

Soome kirjandus levib ka välismaal. Kõige enam tõlgitakse soome prosaiste saksa keelde. Prantslased imetlevad Arto Paasilinnat. Seesugune kodumaise kirjanduse tõus võib realiseeruda Eestiski. Meil on arutletud, kas kirjandus jääb alla televisioonile ja ülejäänud elektroonilisele meediale.

Seda pole juhtunud. Rikastumise esimese joovastuse järel jääb inimestel aega ja tahtmist lugeda raamatuidki. Soome kirjanduse välisedu taga on samuti kirjastajate ja kirjanduse teabekeskuse kõva töö. Aga Eestiski on Eesti Kirjanduse Teabekeskus.

Juhani Salokannel

Sündinud 1946. aastal Mikkelis koolinõunikust estofiili Akseli Salokanneli pojana

Haridus: õppis Hämeenlinna gümnaasiumis ja lõpetas Helsingi ülikooli 1971, filoloogiakandidaat

Töö: Gummeruse kirjastuse toimetaja ja osakonnajuhataja 1972–1979; kirjandusajakirja Parnasso peatoimetaja 1980–1986; Weilin-Göösi kirjastuse osakonnajuhataja 1987–1988; Soome Instituudi juhataja Eestis 1997–2000; Tuglase Seltsi tegevjuht 2006 jj

Teosed: soomendanud Ü. Tuuliku, J. Kaplinski, T. Vindi, J. Krossi, L. Mere, E. Tode, V. Luige, J. Jõerüüdi, H. Krulli, U. Masingu jpt eesti kirjanike loomingut. Suurtööna Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» tõlge, valmimas monograafia Jaan Krossist; avaldanud kuus proosateost, viimati romaan «Samaa sukua» (2003). Koostanud antoloogiaid ja kirjutanud esseid eesti ja soome kirjandusest.

Tagasi üles
Back