LILLEHAMMER 1994

XVII taliolümpiamängud  toimusid 12.–27. veebruaril 1994 Lillehammeris.

OLÜMPIALINN

Olümpialinn:

Lillehammer, linn aastast 1827

Asend:

Kagu-Norras Opplandi läänis Gulbrandsdale orus 120 km pikkuse järve Mjøsa

põhjaosas, 61° 6' põhjalaiust, 10° 27' idapikkust, 180 - 620 meetrit ü.m.p.

Vaatamisväärsused:

Euroopa suurim, Maihaugeni vabaõhumuuseum, kus 142

vana hoonet ja üle 40 000 eseme; linna peatänav Storgata, mis 1993 sai rahvusvahelise kultuuripreemia hästi hoitud vana puumajamiljöö eest; kunstimuuseum; automuuseum, 1200. aastail ehitatud Ringebu puukirik.

Olümpialinnaks kinnitamine:

ROK-i 94. istungil Soulis 15. septembril 1988. Viimases hääletusvoorus võitis Lillehammer Östersundi häältega 45:39.

Teised kandideerinud linnad:

Anchorage (USA), Sofia (Bulgaaria), Östersund (Rootsi).

OLULINE INFO

Võistluste patroon:

1988–1991 Norra kuningas Olav V, 1991–1994 kuningas Harald V

Korralduskomitee LOOC president:

1988–1989 Ole Sjetne, 1989–1994 Gerhard Heiberg

Osalenud riike:

67, esmakordselt Armeenia, Bosnia-Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene, Venemaa

Osalenud sportlasi:

1737 (neist 520 naist)

Suurim võistkond:

USA – 154 sportlast

Väikseimad võistkonnad:

Bermuda, Fidži, Brasiilia, Iisrael, Kõrgõzstan, Küpros, Luxembourg, Mehhiko, Mongoolia, Portugal, San Marino, Senegal, Türgi – üks sportlane

Spordialasid kavas:

8 (suusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine, jäähoki, bobisõit, kelgutamine)

Võistlusalasid:

61 (uuteks aladeks olid vigursuusatamise hüpped nii meestele kui ka naistele ning lühirajauisutamise 500 m distants meestele ja 1000 m naistele)

Võistluspaigad:

Lillehammer / Olympiapark / Lysgårdsbakken (avamine, suusahüpped); Olympiapark / Birkebeineren Skistadion (laske- ja murdmaasuusatamine); Olympiapark / Stampesletta / Håkons Hall (jäähoki) ja Kristins Hall (jäähoki harjutusväljak); Kanthaugen / Freestyleanlegg (vigursuusatamine); Øyer / Olympiske Alpinanlegg Hafjell (mäesuusatamise slaalomirajad); Ringebu / Olympiske Alpinenlegg Kvitfjäll (mäesuusatamise kiirlaskumise ja ülisuurslaalomi rajad); Hamar / Olympiahall / Vikingskipet (kiiruisutamine); Hamar / OL-Amfi / Nordlyshallen (iluuisutamine, lühirajauisutamine); Hunderfossen / Olympiske Bob- og Akebane (kelgutamine, bobisõit); Gjøik / Olympiske Fjellhall (jäähoki)

Majutus:

võistlejate olümpiaküla (2680 voodikohta) Lillehammeris Olympiaparkis, 9 ajakirjanike majutuspaika Lillehammeris, Hafjellis, Sørlias, Jorekstadtis ja Hamaris

Kulutused olümiamängude läbiviimiseks:

eelarve 7,271–11 miljardit Norra krooni

Peasponsorid:

Bausch & Lomb, Coca-Cola, IBM, Kodak, Matsushita/Panasonic, Time / Sports Illustrated, Visa ja Xerox

Piletiga pealtvaatajaid kokku:

1,4 miljonit, kokku üle 2 miljoni

OLÜMPIA TSEREMOONIAD

Võistluste avaja:

Norra kuningas Harald V

Olümpiavande andja:

suusataja Vegard Ulvang

Kohtunike nimel vande andja:

Kari Køringen

Olümpiatule teekond:

kaks olümpiatuld. Üks neist süüdati Kreekas Olümpias 16. jaanuaril 1994, teine aga Norras Morgedalis 27. novembril 1993 (süütaja rahvusmuuseumi direktor Olav Bekken). Mõlemad olümpiatuled kohtusid Lillehammeris 12.02.1994

Olümpiatule toojad staadionile:

kiiruisutamise olümpiavõitja 1948 Reidar Liaklev, murdmaasuusatamise olümpiavõitja 1984 Brit Pettersen, pime suusaneiu Cathrine Nottingsnes ja suusahüppaja Stein Gruben. Viimane sooritas uuendusena avamisel Lysgårdsbakkeni suurelt trampliinilt suusahüppe tõrvikuga

Olümpiatule süütaja:

Norra kroonprints Håkon Magnus

OLÜMPIA SÜMBOOLIKA

Olümpia-
postmargid:

22 marki 1988–1994, kunstnikud Bruno Oldani ja Knut Løkke-Sørensen. Lisaks viis neljamargilist seeriat olümpiavõitjatest.

Olümpiamaskotid:

viikingiteaegselt (1200. aastad) riietatud kuninglikud lapsed Kristin ja Håkon, keda esindasid mitmesugustel olümpiaüritustel 16 Norra eri paikadest pärit last. Maskotid kavandasid Janvier Ramirez Campuzano idee põhjal Kari ja Werner Grossmann

Olümpiaembleem:

virmalisi ja lumesadu kujutav sinivalge embleem tekstiga Lillehammer '94 ja olümpiarõngad

Olümpiasümbolid:

Sarah Rosenbaumi joonistused suusatamist kujutava Rødøy 4000 aastat vana kaljumaali põhjal.

Piktogrammid:

4000 aasta vanuse suusatamisteemalise Rødøy kaljumaali järgi joonistatud piktogrammid; kavandaja Sarah Rosenbaum.

Olümpiahümn:

Spiridon Samarase ja Kostis Palamase loodud ROK-i ametlik olümpiahümn

Olümpialipp:

Oslo linnalt ROK-ile 1952. aastal kingitud ametlik olümpialipp

Olümpiatõrviku kavandaja:

Paul J. Kahrsi arhitektibüroo disainitud 1,5 m kõrgune tõrvik Peer, mis valmistati metallist ja kasepuust

Olümpiaraha:

Neli kuldmünti 1992–1994, nominaalhind 2880 Norra krooni, teemad: kuningas Olav V ja muinassuusataja, kuningas Harald V (reversitel), iidne suusataja birkebeiner, Telemarkist pärit suusataja ja Roald Amundsen; kunstnikud O. Hansen, I. A. Rise, G. Nasilowska, J. Haukland ja T. Boncza-Ozdowski. Kuus kahest hõberahast koosnevat sarja 1992–1994, nominaalhind 50–100 Norra krooni, teemadeks erinevad talispordialad, kunstnikud I. A. Rise ja T. Lindrupsen.

Olümpialaul:

"La ilden lyse" ("Las tuli põleb"), helilooja Jan V. Johannesen, sõnad Svein Gundersen, esitaja Sissel Kyrkjebø

Olümpiafilm:

Cappi Productioni toodetud olümpiafilm, lavastaja Bud Greenspan

AUTASUD JA TÄHELEPANUVÄÄRSEIMAD TULEMUSED

Autasud:

Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid. Materjaliks lisaks metallidele ka hall kivim sparagmiit. Kunstnik Ingjerd Hanevold.

Edukaim riik kuldmedalite arvult:

Venemaa (11 + 8 + 4), kokku 23 medalit

Edukaim riik kogutud punktidelt:

Norra – 272 punkti

Enim kuldmedaleid:

Naistest Venemaa murdmaasuusataja Ljubov Jegorova (3 + 1 + 0), meestest Norra kiiruisutaja Johann Olav Koss (3 + 0 + 0).

Enim medaleid võitnud sportlane:

Itaalia murdmaasuusataja Manuela Di Centa (2 + 2 + 1), kokku 5 medalit.

Neljandatel talimängudel medal:

Murdmaasuusataja Harri Kirvesniemi (Soome) ja bobisõitja Wolfgang Hoppe (Saksamaa).

Kolmandatel mängudel kuldmedal:

Laskesuusataja Anfissa Reztsova (Venemaa) ja kiiruisutaja Bonnie Blair (USA).

Kolmandatel mängudel medal:

Murdmaasuusatajad Marja-Liisa Kirvesniemi (Soome) ja Maurilio de Zolt (Itaalia), laskesuusataja Sergei Tšepikov (Venemaa), kelgutaja Georg Hackl (Saksamaa).ja Raissa Smetanina ning kiiruisutaja Christa Luding-Rothenburger.

Kuuendatel mängudel võistlejana:

Murdmaasuusataja Marja-Liisa Kirvesniemi ja laskesuusataja Alfred Eder (Austria).

KÕIGE-KÕIGE …

Noorim olümpiavõitja:

Naistest Kim Yoon-Mi (Korea), lühirajauisutamine, 13 a. 83 p. Kõigi aegade noorim olümpiavõitja nii tali- kui ka suveolümpiamängude arvestuses, meestest Maurizio Carnino (Itaalia), lühirajauisutamine, 18 a. 356 p.

Vanim olümpiavõitja:

Maurilio de Zolt (Itaalia), murdmaasuusatamine, 43 a. 150 p. Võistles oma viiendatel mängudel.

Noorim osaleja:

Naistest Kim Yoon-Mi (Korea), lühirajauisutamine, 13 a. 83 p, meestest Li Yuandei (Hiina), iluuisutamine, 14 a. 6 k.

Vanim osaleja:

Naistest Anne Abernathy (Neitsisaared), kelgutamine, 40 a. 10 k, meestest Ding Crescentini (San Marino), bobisõit, 46 a. 5 k.

Suurim üllataja:

Thomas Alsgaard (Norra), kuldmedal meeste 30 km vabatehnikaga suusatamises.

Ülivõimsaim võitja:

Jaapani kahevõistluse meeskond, Manuela Di Centa naiste 15 kilomeetris ja Johann Olav Koss 10 000 m kiiruisutamises.

HUVITAVAID FAKTE

Edukaimad perekonnad:

Ajalugu tegid Itaaliast pärit vennad Huberid, keda Lillehammeris oli võistlemas kokku neli: Wilfried ja Norbert saavutasid kahekelgul kuld- ja hõbemedali, Günther sai kahebobil pronksi ning Arnold tuli meeste ühekelgul neljandaks. Abielupaar Harri ja Marja-Liisa Kirvesniemi (Soome) saavutasid suusatamises kahe peale kokku 3 pronksmedalit. Vennad Jörgen ja Kenny Jönsson (Rootsi) saavutasid kuldmedali jäähokis. Vennad Donat ja Guido Acklin (Šveits) saavutasid bobisõidus kahe peale ühe kulla ja kaks hõbemedalit.

Võistluste õnnelikem võitja:

Korealane Chae Ji-Hoon võitis kulla lühirajauisutamise 500 meetris vaid 0,02-sekundilise eduga.

Võistluste halvim pool:

ajutised liiklusummikud

Mängude halvim pool:

võistluspaikade ja majutuse hajumine laiale territooriumile

EESTLASED TALIOLÜMPIAL

Eestlased:

Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Urmas Välbe, Taivo Kuus, Jaanus Teppan, Jaak Mae, Piret Niglas, Kristina Šmigun, Cristel Vahtra, Silja Suija, Allar Levandi, Ago Markvardt, Magnar Freimuth, Ilmar Aluvee, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Aivo Udras, Olaf Mihelson, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Krista Lepik, Merle Viirmaa, Jelena Všivtseva, Connor Olev Martin O'Brien, Margus Hernits, Helen Novikov.

Eesti lipu kandja avadefileel:

Allar Levandi

Eestlased esikuuikus:

Kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt.

OLÜMPIAKROONIKA

12. veebruar

De XVII Olympiske Vinterleker Lillehammer 1994 olid esimesed uue ajaarvamise järgi peetud talimängud ja samas 70. juubelimängud. Teist korda peeti taliolümpiamänge Norras. Esimest korda heitlesid talisportlased siin olümpiamedalite eest 1952. aastal, tookord Oslos. Korraldajate ja 40 000 pealtvaataja rõõmuks oli avamispäeval ilm ajuti päikesepaisteline, külmakraade kümmekond.

Kava algas langevarjurite esinemisega. Lennuklubi liikmed Pal Bergan ja Ronny Helgesen transportisid üle staadioni 10 × 15 m suuruse Norra lipu. Seejärel võtsid pidustuste juhtimise üle maailmakuulus näitlejatar Liv Ullmann ja mitte vähem tuntud meresõitja Thor Heyerdahl.

Avatseremoonial sammusid 66 maa esindajad (Mongoolia saabus mängudele hilinemisega). Riikide lipukandjate seas võis leida teenekaid sportlasi: prints Albert (Monaco), Anne Briand (Prantsusmaa), Marc Girardelli (Luxembourg), Anita Wachter (Austria), Mark Kirchner (Saksamaa), Deborah Compagnoni (Itaalia), Pernilla Wiberg (Rootsi), Sergei Tšepikov (Venemaa), Marja-Liisa Kirvesniemi (Soome), Bjørn Dæhlie (Norra) jt.

13. veebruar

Murdmaasuusatamise avaala oli naiste 15 km vabatehnikas. Startimisel kasutati esmakordselt uut süsteemi, mille kohaselt MK-sarja kokkuvõttes 30 paremat loositi tugevamasse stardigruppi. Itaallanna Manuela Di Centa pani algusest täistuurid peale ja lõpetaski esimesena. Edu teiseks tulnud Ljubov Jegorova ees tervelt 1.18,5. Pronksi võitis Nina Gavriljuk. Parima eestlasena sai Piret Niglas 23. koha.

Meeste kiirlaskumine oli ala, mis seekord pälvis suuremat tähelepanu ka eestlaste hulgas. Lõi ju seal kaasa viimasel hetkel Eesti koondisse arvatud New Yorgis elav väliseestlane Connor Olev Martin O'Brien. Mees tegi olümpiadebüüdi juba 1984 Sarajevos, kus lõpetas kiirlaskumise 33-ndana. Vanemate kodumaa esindamine aga kukkus välja õnnetult. Juba esimestel meetritel kaotas O'Connor suusa jalast ja leidis end rajaäärses piirdeaias. Esmakordselt olümpiaajaloos ei jõudnud kiirlaskumises medalikolmikusse ükski alpimaade suusataja. Kuldmedali võitis ameeriklane Tommy Moe. Norralastele tõi esimese medali Kjetil Andre Aamodt ja pronksi sai kanadalane Eddy Podivinsky.

Meeste 5000 m kiiruisutamises alustas "kuldmedalite kollektsioneerimist" norralane Johann Olav Koss. Tema kaasmaalane Kjell Storelid sai hõbeda ja hollandlane Rintje Ritsma pronksi.

14. veebruar

Meeste 30 km suusatamises loeti peafavoriitideks norralasi. Nad saavutasidki kaksikvõidu, kuid võitja polnud mitte Bjørn Dæhlie, vaid üllatajaks peetud Thomas Alsgaard. Soomlane Mika Myllylä oli pjedestaalil kolmandana. Väga tublilt suusatas Elmo Kassin, kes lõpetas 16. kohaga.

Kiiruisutamise 500 m starti asus ka igavene ebaõnnestuja ameeriklane Dan Jansen. 1984 Sarajevos oli tema osaks neljas koht, favoriidina neli aastat hiljem lõppes olümpia talle kukkumisega ja 1992 Albertville'is jälle neljas – halvim võimalike kohtade seas. Lillehammeriski oli Jansen maailmarekordiomanikuna suursoosik, olles esimene inimene, kes alistanud 36 sekundi piiri. Ei olnud rekordimehel õnne nüüdki. Paarsada meetrit enne lõppu kaotas ta korraks tasakaalu ja kulunud sekundikümnendikud jätsid ameeriklase lõpuks kaheksandaks. Kaksikvõidu said Venemaa kiiruisutajad Aleksandr Golubev ja Sergei Klevtšenja.

Meeste ühekelgul arenes kuldmedali eest tasavägine heitlus kogenud sakslase Georg Hackli ja austerlase Markus Procki vahel. Enne viimast laskumist oli Procki edu 0,048 sekundit, kuid õnn soosis siiski sakslast, kes lõpuks sai kulla 0,013-sekundilise eduga. Pronks kuulus itaallasele Armin Zoeggelerile.

15. veebruar

Naiste 5 km suusatamises klassikalises stiilis jõudsid etteotsa jälle Jegorova ja Di Centa, kuid seekord oli nende paremusjärjestus vastupidine. Kirkaim medal Jegorovale. Oma kuuendatel talimängudel startinud 38-aastane kahe lapse ema Marja-Liisa Kirvesniemi pingutas nüüdki välja medali – pronksi. Kolmekümne parema hulka jõudsid ka kolm eestlast, neist parimana sai Piret Niglas 22. koha.

Iluuisutamise paarissõidus võidutsesid Calgary olümpiavõitjad Jekaterina Gordejeva - Sergei Grinkov, jättes hõbemedalile Albertville'i edukamad Natalja Miškutjonoki - Artur Dmitrijevi.

16. veebruar

Meeste 1500 m kiiruisutamises võimutses jälle Koss the Boss. Hollandlased Rintje Ritsma ja Falko Zandstra jagasid omavahel tuhmimat värvi medalid.

Naiste ja meeste küngaslaskumises saavutasid kuldmedali norralanna Stine Lise Hattestad ja prantslane Jean-Luc Brassard.

Naiste ühekelgul kuulusid esikuuikusse vaid saksa keelt kõnelevad sportlased. Kulla sai Itaaliat esindanud Gerda Weissensteiner, hõbeda sakslanna Susi Erdmann ja pronksi Andrea Tagwerker Austriast. Ei läinud kuudki, kui Weissensteiner oli oma kullast ilma: see lihtsalt varastati tal kodust. 25. märtsil andis Lillehammeri korralduskomitee talle dublikaadi.

17. veebruar

Murdmaasuusatamises võistlesid mehed tagaajamisvõistluse esimesel alal. 10 kilomeetrit klassikalalises stiilis õnnestus kõige paremini Bjørn Dæhlie, kes ühtlasi kindlustas endale tõenäolise kulla tagaajamisvõistluse teiselt poolelt, 15 km vabastiilis. Hõbemedali sai vanameister Vladimir Smirnov ja pronksi selle ala spetsialist Marco Albarello. Eestlastel polnud seekord asja kolmekümne parema hulka.

Naiste 10 kilomeetri tagaajamisvõistlustel jagasid kirkamad medalid jälle Ljubov Jegorova ja Manuela Di Centa. Viimase kaasmaalane Stefania Belmondo sõitis end pronksile. Eestlannadest olid parimatena 26. ja 27. kohal Piret Niglas ning Kristina Šmigun.

Meeste ülisuurslaalomi raja projekteeris 1972. aasta kiirlaskumise olümpiavõitja šveitslane Bernhard Russi. 69 võistlejast lõpetas distantsi vaid 48. Ootamatult sai kulla sakslane Markus Wasmeier, kes polnud juba paar aastat MK-etappidel suutnud korda saata midagi erilist. Ehk pidigi tema tund tulema alles veteranieas. Ameeriklane Tommy Moe ja norralane Kjetil Andre Aamodt said kumbki Lillehammerist teise medali, vastavalt hõbeda ja pronksi.

Naiste 3000 m kiiruisutamises ei suutnud sakslased võita prognoositud kuldmedalit. Nende pikemate maade spetsialist Claudia Pechstein oli vaid kolmas. Olümpiavõit kuulus venelanna Svetlana Bazanovale. Michael Hadschieffi järel uueks Austria kiiruisutamistäheks tõusnud ungari päritolu Emese Hunyady sai hõbeda.

18. veebruar

Naiste 15 km laskesuusatamises tegi kõige paremat sõitu Myriam Bedard. See oli talispordimaale Kanadale veidi ootamatu kuldmedal, sest laskesuusatamine pole sealmaal nii populaarne kui uisutamine või jäähoki. Hõbemedalgi kuulus prantsuse keelt rääkivale laskesuusatajale – Anne Briandile. Saksamaa selle ala traditsioone tõestas pronksiga Ursula Disl. Eesti kolmikust oli 27. kohaga edukaim Eveli Peterson.

Meeste 1000 m kiiruisutamises oli fortuuna lõpuks ometi Dan Janseni poolel. Koos olümpiavõitjaga rõõmustasid tema edu üle kõik kiiruisutamise asjatundjad. Vähemalt ühte kulda oli mees igal juhul väärt. Kuldmedal tuli koos maailmarekordiga. Hõbe kuulus Igor Železovskile ja pronks Sergei Klevtšenjale.

Kahekelgul rabelesid kuldmedali pärast kaks Itaalia ekipaaži. Lõpuks olid kulda väärt Kurt Brugger ja Wilfried Huber.

19. veebruar

Meeste 15 km tagaajamisvõistlus lõppes ettearvatult Bjørn Dæhlie võiduga. See viies kuldmedal viis ta saavutustelt mööda ka Gunde Svanist. Vladimir Smirnov säilitas hõbemedalipositsiooni ja tugev vabasõitja Silvio Fauner Itaaliast sai pronksi.

Naiste kiirlaskumise võitis sakslanna Katja Seizinger ja iluuisutamise meeste üksiksõidus pälvis kuldmedali Venemaa sportlane Aleksei Urmanov. Kiiruisutamises tegi olümpiaajalugu ameeriklanna Bonnie Blair, kes võitis kolmandat korda järjest 500 m distantsi.

Individuaalses kahevõistluses olid pärast hüppeid edukamad Fred Börre Lundberg, elu võistluse teinud Ago Markvardt, Bjarte Engen Vik, Takanori Kono, Todd Lodwick jt. Kolmandatel olümpiamängudel võistelnud Allar Levandi oli seekord vaid 21. kohal. Markvardtilt medalit loota oli siiski palju, sest polnud ta ju murdmaarajal eriti tugev. Tagaolijatest olid kõvad sõidumehed Vik, Cundet (7), Kempf (9) ja ehk veel keegi. Võis karta, et Agol on esikuuikus püsimisegagi raskusi. Nii halvasti siiski ei läinud ja saavutatud viies koht on tähelepanuväärne. Hästi suusatas jaapanlane Takanori Kono, kes sai hõbemedali. Norralane Vik tuli kolmandaks. Markvardist suutis ettepoole tõusta ka Kenji Ogiwara. Levandi tugev suusasõit (päeva kolmas aeg) tõstis ta lõpuks kaheteistkümnendaks.

20. veebruar

120 m hüppemäel sai vägiteoga hakkama veteranide kilda kuulunud 29-aastane Jens Weissflog, kes sai esimese kuldmedali juba kümme aastat tagasi Sarajevos. Tolle aja hüppajaist oli Weissflog üks väheseid, kes suutis hästi omandada ka V-stiili ja nüüd Lillehammeris pani ta kogemused maksma. Tema võit oli ülekaalukas. Ka hõbemedali võitnud 26-aastane norralane Espen Bredesen tundus olevat üks nendest, kelle tähthetked saabuvad sportlase jaoks alles keskeas. Pronks kuulus ühele suursoosikuist, austerlasele Andreas Goldbergerile.

Meeste 20 km laskesuusatamises kemplesid olümpiamedalite eest vanad tegijad ja esikolmik – Sergei Tarassov, Frank Luck, Sven Fischer - polnud kellelegi üllatuseks. Eestlastest tegi ilusa sõidu Aivo Udras, kes lõpetas 70 võistleja seas suurepärase 16. kohaga.

Kahebobidel klaarisid omavahel arveid kaks Šveitsi ekipaaži. Kulla võitsid Gustav Weder ja Donat Acklin. Neist said läbi aegade esimesed kahebobimehed, kellel õnnestus kuldmedal saavutada kahtedel järjestikustel mängudel. Hõbemedal kuulus Reto Götschlile ja Guido Acklinile (Donati vend). Pronksi said itaallased.

Meeste kiiruisutamine lõppes 10 000 m distantsiga. Kolmanda kulla Lillehammeris pälvis Johann Olav Koss, kes püstitas ka uue maailmarekordi ning edestas kaasmaalasest hõbemedalivõitjat ligi 19 sekundiga. Pronksi sai Hollandi staier Bart Veldkamp.

21. veebruar

Naiste 4 × 5 km teatesuusatamises kuulusid olümpiamedalid Venemaa, Norra ja Itaalia sportlastele. Esimesed medalita jääjad olid soomlannad. Eesti platseerus 14 võistkonna seas kaheteistkümnendaks, mis oli nigel saavutus - tagapool veel vaid Kasahstan ja Valgevene. Ljubov Jegorova tõusis 9 võidetud medaliga (6 + 3 + 0) kõigi aegade edukaimaks talisportlaseks.

Naiste alpi kahevõistluses sai olümpiavõidu rootslanna Pernilla Wiberg ja 1500 m kiiruisutamises austerlanna Emese Hunyady. Jäätantsus domineerisid Oksana Grishtšuk ja Jevgeni Platov Venemaalt. Jayne Torvilli ja Christopher Deani come back lõppes pronksiga.

22. veebruar

Meeste 4 × 10 km teatesuusatamises oli kuld broneeritud Norrale, kuid võta näpust… Viikingite järeltulijad ei suutnud kolmel esimesel etapil teistel otsustavalt eest sõita. Nii läksid viimast vahetust koos suusatama soomlane Jari Isometsä, itaallane Silvio Fauner ja norralaste ankrumees Bjørn Dæhlie. Isometsäle käis Dæhlie tempo peagi üle jõu, kuid Fauner oli väga sitke ja visa. Viimaste meetrite lõpuponnistuses polnud Itaalia võidus kahtlust. Tähelepanuväärne oli võitjate keskmine vanus (ligi 35 aastat), kusjuures Maurilio de Zolt oli juba 43. Eesti mehed lõpetasid 14 meeskonna seas üheteistkümnendatena, tagapool Valgevene, USA ja Jaapan.

Meeskondlikes suusahüpetes sai kuldmedali Saksamaa nelik. Hõbedaga pidid leppima jaapanlased, kellelt kindlana tundunud kuldmedali võttis Masahiko Harada viimane, täielikult ebaõnnestunud hüpe. Jens Weissflogi medaliloomuseks olümpiamängudelt jäi neli medalit (3 + 1 + 0).

Lühirajauisutamise 1000 meetrit meestele ja naiste 3000 m teatesõit lõppesid korealaste võiduga. Teateuisutamises teisena lõpetanud Hiina diskvalifitseeriti ja nii tõusis hõbedale Kanada ning viimasel hetkel registreerunud USA naiskond sai pronksi. Võidukasse Lõuna-Korea naiskonda kuulunud Kim Yoon-Mi sai kõigi aegade (nii suve- kui ka talimängude arvestuses) noorimaks olümpiavõitjaks, olles finaalipäeval 13 aasta ja 83 päeva vanune. ● Meeste 4 × 10 km teatesuusatamise võitis Itaalia nelik

23. veebruar

Meeste 10 km laskesuusatamises kuulus kuldmedal Sergei Tšepikovile. Teised medalid läksid Ricco Grossile ja Sergei Tarassovile. Ebaõnnestunult esinesid Eesti sportlased, kes jäid võistlejate seas viimasesse kolmandikku.

Naiste 7,5 km laskesuusatamises saavutas teise olümpiakulla kanadalanna Myriam Bedard. Sama tembuga sai meeste suurslaalomis hakkama Markus Wassmeier. Ka 1000 m kiiruisutamse võitjale Bonnie Blairile oli see Lillehammeris teine kuld ning tema olümpiamedalite üldarv kasvas kuuele (5 + 0 + 1).

24. veebruar

Naiste 30 km suusamaratonis võimutses Manuela Di Centa ja nii oli ta saanud Lillehammeris medali kõigilt viielt kavas olnud suusaalalt. Hõbeda pälvis norralanna Marit Wold. Pronksiga lõpetas oma kuuendad olümpiamängud Marja-Liisa Kirvesniemi: kokku 1976 - 1994 seitse medalit (3 +0 + 4).

Meeskondlikus kahevõistluses loodeti head kohta eestlastelt. Et aga nii hästi läheb ja isegi medaliheitlusse sekkutakse, seda ei osatud arvata. Medalid jagati praktiliselt välja siiski juba hüpete järel. Kindlaks liidriks tõusis Jaapan. Norralased ja šveitslased olid kõvad suusatajad ning nende püüdmine eestlastele üle jõu. Pigem tuli võidelda hüpete järel saavutatud neljanda koha hoidmise eest, sest tugevad sõidumehed tšehhid polnud kaugel.

Naiste suurslaalomis saavutas kuldmedali itaallanna Deborah Compagnoni. Lühirajauisutamise 500 meetris trügis end kullale lubatu ja lubamatu piiril uisutanud ameeriklanna Cathy Turner. Hõbedale jäänud hiinlanna Zhang Yanmei oli sellisest nahaalsusest ja kohtunike liberaalsusest sedavõrd nördinud, et viskas autasustamistseremoonial talle ulatatud lillekimbu pahaselt jääle.

Vigursuusatajad selgitasid võitjaid hüpetes. Meestest oli edukaim Andreas Schönbächler Šveitsist ja naistest tõi Lina Tšerjazova kullariikide hulka Usbekistani.

25. veebruar

90 m suusamäel saavutas norralaste rõõmuks kulla Espen Bredesen. Vähe sellest, Lasse Ottesen kindlustas fjordidemaale kaksikvõidu. Sakslase Dieter Thoma osaks oli pronks.

Naiste 4 × 7,5 km laskesuusatamises sai kindla võidu Venemaa. Hõbe kuulus Saksmaale ja pronks Prantsusmaale. Eesti oli 17 naiskonna seas kaheteistkümnes.

Ka meeste alpi kahevõistlus kujunes norralaste triumfiks. Saavutati koguni kolmikvõit. Jälle polnud alpimaade mäesuusatajatel sõnaõigust. Olümpiamedalid jaotasid omavahel Lasse Kjus, Kjetil Andre Aamodt ja Harald Christian Nilsen.

Naiste 5000 m kiiruisutamine lõppes omakorda sakslannade Claudia Pechsteini ja Gunda Niemanni kaksikvõiduga.

Üheks põnevamaks alaks Lillehammeris oli naiste iluuisutamise üksiksõit. Mitte niivõrd pingelise medalivõitluse pärast - kuigi iluuisutamine oli talimängudel alati üks soositumaid -, vaid koloriitsete osaliste tõttu. USA meistriks tulnud Tonya Hardingi põhirivaali Nancy Kerrigani oli treeningul rünnanud Hardingi ihukaitsja Shawn Eckardt ning tekitanud Kerriganile šoki ja vigastusi. Pärast sellele järgnenud möllu, protsesse ja ajakirjandusmüra ilmusid Lillehammerisse siiski mõlemad.

Hardingi-Kerrigani skandaal tõi naiste üksiksõidu ajaks CBS-i telekanalit vaatama 100–120 miljonit inimest. Vähestel jätkus ehk silmi come back'i üritava Katarina Witti või tõmmunahalise, viimase nelja aasta Euroopa meistri Surya Bonaly jaoks. Lõpuks oli kuldmedalivõitja ja uus kangelane hoopis ukrainlanna Oksana Bajul. Nancy Kerrigan sai hõbeda ja hiinlanna Lu Chen pronksi. Katarina Witti olümpiavalmidus oli väärt seitsmendat kohta ning kohe tema järel kaheksas oli "paha" Tonya Harding.

26. veebruar

Naiste slaalomis pälvis kulla Šveitsi veteran Vreni Schneider, kellest sai esimene naismäesuusataja, kes võitis talimängudel kolm kuldmedalit. Rekord oli ka võidetud medalite koguarv viis (3 + 1 + 1) 1988–1994.

Meeste 4 × 7,5 km laskesuusatamises olid eesotsas riigid, mis naiste samal alal. Vaid järjestus oli veidi teistsugune: Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa. Eesti meeskond oli kolmeteistkümnes.

Lühirajauisutamises jagati välja kolm medalikomplekti. Meeste 500 m ja naiste 1000 m kuulus Koreale, meeste 5000 m teatesõit Itaaliale.

27. veebruar

Meeste slaalomis tegi omakorda ajalugu itaalia suurus Alberto Tomba. Võidetud hõbemedal tähendas seda, et temast sai esimene meesmäesuusataja, kes saavutas medali kolmedel järjestikustel mängudel. Olümpiavõitja au kuulus Thomas Stangassingerile ja pronksi sai Jure Kosir Sloveeniast.

Kuninglikul distantsil 50 kilomeetris sai teenitult lõpuks olümpiakulla vanameister Vladimir Smirnov. Tal oli kulda-karda igasugustelt võistlustelt ja olümpiamängudeltki tuhmimaid medaleid, kuid see kõige kirkam - olümpiakuld - oli ikka ja jälle jäänud vaid käeulatusse. Soomlane Mika Myllylä pingutas end hõbedale ja norralane Sture Sivertsen sai pronksi. Esimene medalita jääja oli Bjørn Dæhlie. Eestlaste parim oli 22. kohaga Jaanus Teppan.

Neljabobidel kuulus kuldmedal Saksamaa II-le. Hõbe läks Šveitsi I-le ja pronks Saksamaa II-le, mille eesotsas oli kuulus Wolfgang Hoppe, kelle saavutus on unikaalne: medal neljadel järjestikustel talimängudel.

Jäähokis krooniti olümpiavõitjaks esmakordselt Rootsi. Kanadalased said hõbeda ja soomlased pronksi. Venemaa neljandat kohta võib pidada läbikukkumiseks, arvestades aastatepikkusi võitudeseeriaid. Esmakordselt võistlesid olümpiajääl eraldi võistkondadega tšehhid ja slovakid, kes platseerusid viiendaks ja kuuendaks. Turniiri resultatiivseimad mängijad olid slovakid Zigmund Palffy (3 + 7), Miroslav Satan (9 + 0), Peter Štastny (5 + 4), rootslane Håkan Loob (4 + 5) ja itaallane Gaetano Orlando (3 + 6).

Õhtul kell 20 algasid Lysgårdsbakkenil lõpupidustused. Lillehammeri linnapea Audun Tron ulatas olümpialipu tulevase olümpialinna Nagano meerile Tasuku Tsukadale. Samal ajal ilmusid areenile neli kümnekoerarakendit, mille meeskondade eesmärk oli ajalooline – läbida 16 000 kilomeetrit Jaapanisse läbi Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa loodussõbralike liiklusvahendite abil: koerakelkudel ja suuskadel (Jaapanis ka rullsuuskadel ja purjelaeval). The Olympic Enviromental Message'i rühma liikmed olid norralased Geir Randby, Anita Fossum ja Magnar Aasheim, jaapanlane Isao Nozaki, ameeriklane Lonnie Dupre ja venelane Stanislav Kostjaškin.

XVII talimängude edukamad riigid olid Venemaa (11 + 8 + 4), Norra (10 + 11 + 5) ja Saksamaa (9 + 7 + 8). Medalile jõudis 22 ja punktikohale 29 maad. Eesti jagas 5 punktiga 22. –25. kohta.

Tagasi