Kuid «Mütsist» jääb kõlama, et see, mida me tavaliselt nimetame inimlikkuseks, on habras pealispind ja ekstreemsetes oludes ei kehti rahuaja reeglid.
Kuigi Fristeril oli ateistlik kasvatus ja ta rõhutab mitmel korral, et ei usu jumalasse, küsib ta: Mis on see, mis määrab meie saatuse? Kui suur on juhuse roll? Kui suur on meid ümbritsevate isikute roll? Kas kaoses on üldse korrapära?
Osalt sarnaneb Fristeri «Müts» teise poola-juudi kirjaniku Jerzy Kosinski teostega. Ent Frister on ajakirjanduslikum, dokumentaalsem Kosinski teosed on hoolikamalt komponeeritud ja kõik tema teostes pole tõsi.
Kosinski peategelane on enamasti midagi juudi James Bondi taolist kirjanduslikult romantiline ja kalambuurse keelega, aga tal on väärtus näha asju justkui distantsilt, kõrgemalt.
Fristeri seikluste ja katsumuste jada on nii kaasakiskuv, et loed raamatu läbi ühe sõõmuga.
Kuid raamat oleks olnud veel väärtuslikum, kui ta poleks olnud lihtsalt rajude aegade dokument, vaid rohkem kaose vaatlus ülevalt poolt, läbi elu näinud silmade selguse.
Mida mõtleb Roman Frister täna, kui ta kõnnib Tel Avivi merepromenaadil, kus jalutavad bikiinides neiud ja aegajalt laseb enesetaputerrorist õhku mõni rannabaari, kus need bikiinides neiud sees tantsivad? Miks ta tunneb ennast tänapäeva kaootilises Iisraelis rohkem kodus kui pärastsõjaaegses Poolas?
Netis surfates sattusin lugema Fristeri kolumni ühele Poola ajakirjale, kus ta avaldas kahetsust, et tänapäeva Iisraeli noored on kuidagi põhimõttelagedad, ei tunta huvi (kodumaa) ajaloo ja kirjanduse, vaid lõbustuste ja ööklubide vastu.
Küllap vaevab sama küsimus paljusid, kes on tulnud läbi tihedast ja valusast, ning näevad nüüd telekast, et kellegi elu valik on otsustada, millise firma teksad jalga panna.
Samas jäi kolumnist hirmutav mulje, et Frister õhkaks justkui tagasi sionismi kõrgaegu, suuremat Iisraeli patriotismi. Ei tea... Kolumn kolumniks, kuid raamatus oleks võinud minevik ja tänapäev mõneks pikemaks mõtterännuks kohtuda.
Baricco: luuletaja, kes kirjutab romaane
Raamat
Roman Frister
«Müts»
Tõlkinud Kristiina Kivil
Vagabund 2005