E, 4.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Haruldased taimed peatasid elurajooni ehituse Maarjamäel

Urmas Seaver
Haruldased taimed peatasid elurajooni ehituse Maarjamäel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Arhitekt Ilmar Klammeri visioon Paekalda elurajooni kerkima pidanud  viiekorruselistest majadest vaadatuna Lasnamäe poolt.
Arhitekt Ilmar Klammeri visioon Paekalda elurajooni kerkima pidanud viiekorruselistest majadest vaadatuna Lasnamäe poolt. Foto: Repro

Suurfirmad Merko Ehitus ja EE Grup plaanisid eelmise aasta lõpul alustada 30 kortermajaga hiiglasliku elurajooni ehitamist Maarjamäe klindile Lasnamäel, kuid seal kasvavad haruldased taimed panid kava seisma.

Linnulennult mere äärest vaid umbes 400 meetri kaugusel asuva Maarjamäe klindi serv pakuks sealsetele kortermaja elanikele tavatut vaadet Tallinna lahele.

Samas kasvab klindi äärealal aga mitu Eestis üliharuldast taime, mille sealt kadumise vältimiseks peab keskkonnaministeerium õigeks kehtestada taimeliikide püsielupaiga kaitseala, mis välistab piirkonnas igasuguse ehitustegevuse.

Maarjamäe klint on Eestis ainus koht, kus kasvab üldjuhul vaid põhjapoolkera arktilises vöötmes esinev mägi-kadakkaer.

Tuhat uut korterit

Punase raamatu taimeliikidest kasvavad Maarjamäe klindil veel püstkivirik ja aasnelk.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kadri Alasi sõnul allkirjastab minister peatselt nende kolme taime püsielupaiga kaitse alla võtmise määruse.

Kaitseala ei hõlma küll kogu klinti, kuid siiski suurt osa alast, kuhu Merko Ehitus ja EE Grupp soovisid hakata ehitama viie- ja kaheksakorruselisi kortermaju.

EE Gruppi kuuluva AS Euroxi kinnisvarajuht Priit Aakre lausus, et kuni kaitseala pole moodustatud, ei oska ta öelda, kuidas firmad projektiga edasi lähevad.

«Algne plaan oli hakata eelmisel aastal ehitama, kuid siis tuli päevakorda kaitseala loomine ning seoses sellega see projekt meil seisab,» märkis ta. Aakre sõnul kavatseti alale rajada ligi tuhat korterit.

Merko Ehituse projekti arendusjuht Argo Kerner ütles, et planeering hõlmas enam 16 hektarit Maarjamäe klinti ning sinna plaaniti ehitada 20 kaheksa- ja 10 viiekorruselist maja.

Riik vahetab maad

Eelmise aasta alguses korraldasid firmad ala jaoks ka arhitektuurikonkursi, mille võitjaks tuli arhitekt Ilmar Klammer.

Looduskaitsespetsialist Alasi sõnul on hoolimata arendajate plaanide kokkuvarisemisest läinud kaitseala loomine suurema sõjata. «Kui selgus, et need taimed seal on ja et nende kaitseks on vaja moodustada püsielupaik, siis arendajad leppisid sellega,» märkis ta.

Alasi kinnitusel annab riik kaitse alla võetud ala eest firmadele vastu maatükke sealsamas naabruses Maarjamäe klindil, kuid merest kaugemal.

Merko Ehitus ja EE Grupp ostsid Maarjamäe klindil Paekaldal asuvad kinnistud 2002. aasta suvel ASilt Lahekallas, mis plaanis rajada sinna elurajooni, kuid jäi selle ehitamisega hätta.

Lahekalda elurajooni kavandamine sai alguse juba 1990ndate esimesel poolel. 1998. aastal kehtestas linnavolikogu Lahekalda elamukvartali detailplaneeringu.

Merko Ehitus ja EE Grupp panid plaanitavale elurajoonile nimeks Paekalda.

Haruldused

• Mägi-kadakkaer (Cerastum alpinum): punase raamatu esimese kategooria (sellesse kuuluvad hävimisohus või väga haruldased liigid) liik. Eesti ainus leiukoht asub Lasnamäel Maarjamäe klindil. Levib üldjuhul vaid põhjapoolkera arktilises vöötmes, lähimad leiukohad Karjalas. Taimed on viie kuni kümne sentimeetri kõrgused.

• Püstkivirik (Saxifraga adscendens): Eesti punase raamatu esimese kategooria liik. Eestis haruldane taim, mille levik piirdub põhjaranniku ja paari sellele lähedase kohaga. Püstine kuni 25 sentimeetri kõrgune ülaosas hargneva varrega üheaastane taim.

• Aasnelk (Dianthus superbus) – Eesti punase raamatu neljanda kategooria (sinna kuuluvad tähelepanu vajavad liigid, mille arvukus on viimastel aastakümnetel langenud) liik. Taime leiukohad on leitud peamiselt Eesti loode- ja põhjaosast. Ühe õitsva ja mitme mitteõitsva varrega rohttaim. Lihtsad või harunenud varred on sõlmekohtadel paksenenud ja kuni 60 sentimeetrit kõrged.

Allikad: keskkonnaministeerium, Taimeveeb

Tagasi üles