Põhjamõõde on vajalik edaspidigi

Põhjamõõtmest sai Euroopa Liidu välispoliitika osa 1999. aastal. Taustaks veendumus, et Euroopa Liidul ja Loode-Venemaal on põhjust koostööd tugevdada, kuna see on parim vahend heaolu ja stabiilsuse suurendamiseks kogu Kirde-Euroopas.

Põhjamõõtme osapoolteks on ELi liikmesriigid ja Euroopa Komisjon, partnerriikideks Venemaa, Norra ja Island; USA-l ja Kanadal on vaatlejariikide staatus. Tähtsat rolli Põhjamõõtme ellurakendamisel mängivad ka põhjala piirkondlikud nõukogud – Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Euro-Arktika Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti Ministrite Nõukogu – ning rahvusvahelised finantsorganisatsioonid.

Põhjamõõtme tegevuskava peamised alajaotused on majandus, inimkapital, sh tervishoiu- ja sotsiaalküsimused, keskkonna- ja tuumaohutusküsimused, piiriülene ja regionaalne koostöö ning õigus- ja siseasjad.

Ülatasandil on Põhjamõõde poliitika, mille abil on Euroopa Liidu tähelepanu suunatud Kirde-Euroopale. Ülatasandi Põhjamõõde on mõiste, mida kasutatakse poliitilistes kõnedes ja mis on olnud hädavajalik mitmesuguste finantseerimisallikate avamiseks. Kuid Põhjamõõtmel ei ole mõtet, kui see ei avaldu ka igapäevases elus.

Üheks Põhjamõõtme avalduseks igapäevaelus on partnerlused. Neid on seni loodud kaks: keskkonnapartnerlus 2001. aastal ning rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerlus 2003. aastal.

Keskkonnapartnerluse eesmärk on vee ja õhu puhastamine, tahkete jäätmete keskkonnasõbralikum käitlemine ning tuumajäätmete turvalisem ladustamine Loode-Venemaal.

Praegu on keskkonnapartnerluse projektide maksumus ca 1,2 miljardit eurot. Kui sellele summale lisada ka kavandatavate projektide maksumus, tõuseb kogumaksumus umbes 2 miljardi euroni. Nii suure summa väärtuses realiseeritakse praegu meie lähipiirkondades projekte, mis on olulised nii Eestile ja Soomele kui ka kogu ülejäänud Euroopa Liidule ja Venemaale.

Keskkonnapartnerluse projektide rahastamise skeem näeb välja nii, et esialgne sissemaks, nn seemneraha, tuleb partnerluse toetusfondist, mis koosneb Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ning Venemaa, Norra ja Kanada annetustest.

Suurem osa projektide finantseeringutest ei pärine siiski toetusfondist, vaid on laenuraha. Laenud saadakse rahvusvahelistelt finantsasutustelt ja nende võtjad on tavaliselt Venemaa vastavad asutused, nagu kohalikud ettevõtted, regionaalsed ja kohalikud omavalitsused.

Partnerluse esimene projekt, Peterburi veepuhastusjaam, valmis sel sügisel. Juba tänu sellele esimesele projektile väheneb Läänemere saastekoormus tunduvalt.

Äsja on käivitunud ka esimesed tuumajäätmete-alased projektid, mis on suunatud Gremihha piirkonna tuumajäätmete ladustamise ning Murmanski piirkonna kiirguskontrolliga seonduvatele keskkonnaprobleemidele.

Rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse abil püütakse koordineerida ja tõhustada tegevust ohtlike nakkushaiguste ja nn elustiilihaigustega võitlemiseks, samuti vähendada sotsiaalprobleemidest tulenevaid riske meie regioonis.

Barentsi koostöö raames on Loode-Venemaal juba alustatud kompleksse HIV/aidsi programmiga, mida laiendatakse nüüd ka Balti riikidesse. Järgmiste raskuspunktidena võetakse ette esmatasandi tervishoid ja tervishoiu olukord vanglates.

Kolmanda, kavandatava partnerluse aluseks võiksid olla transport ja logistika. Kõik maad – nii meie regioonis kui ka kaugemal Euroopas – saaksid kasu kaupade liikumise hõlbustamisest ja sellega seotud bürokraatia vähendamisest.

Sellise partnerluse projektid võiksid näiteks käsitleda piiripunktide moderniseerimist, logistikaahelate ja tolliprotseduuride lihtsustamist ning vedude turvalisuse suurendamist.

Põhjamõõde avaldub praktikas ka kõigi teiste arvukate projektide kaudu, mida praegu realiseeritakse Loode-Venemaal koostöös Euroopa Liiduga, näiteks regioonidevahelise ja piiriülese koostööna ja tihti kodanikuühenduste algatusel. Osa neist projektidest teostataks ka ilma Põhjamõõtme poliitika kattevarjuta, kuid osa saab teoks ainult tänu sellele.

Möödunud aastatel on mitmel pool väljendatud kahtlusi Põhjamõõtme tuleviku suhtes. Kas see on kõigest projekt ilma tegeliku sisu ja konkreetsuseta? Eespool toodu näitab, et nii see ei ole. Aga kas Venemaa ja Euroopa Komisjon on end tõemeeli sellega sidunud? Eelmise aasta lõpus peetud Põhjamõõtme ministrite konverents andis sellele küsimusele selgesõnaliselt jaatava vastuse.

Konverentsil kiideti heaks suunised uuendatud Põhjamõõtme poliitikaks alates aastast 2007, mil praegune Põhjamõõtme tegevuskava lõpeb. Konverents näitas, et ELi riigid mõistavad koostöö tähtsust Venemaaga ja Põhjamõõtme väärtust. Sama sõnumit kuuldi ka Venemaa, Norra ja Islandi välisministrilt.

Tähtsaima otsusena lepiti kokku, et Põhjamõõtmest saab Euroopa Liidu ning Venemaa, Norra ja Islandi ühispoliitika. Siiani olid need kolm riiki partneriteks väljaspool Euroopa Liidu siseringi.

Iseäranis Venemaa on kritiseerinud enda olemist Põhjamõõtme objekti-, mitte subjektistaatuses. Suurem osa projektidest realiseeritakse aga just Venemaal. Venemaa kaasamine tegeliku osapoolena loob endisest paremad eeldused Põhjamõõtme projektide elluviimisele.

Soome ja Eesti võivad olla selles töös teejuhtideks. Tulemused ja eri suundadest tulev toetus räägivad enda eest: Põhjamõõde on vajalik edaspidigi – uuendatuna ja tugevdatuna.