Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2021/08/10/13981780t1hfb53.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2054105t1h1ade.jpg)
Tulevane lastekaitseseadus mis taunib vägisi sööma sundimist, ei sea eelnõu autorite kinnitusel eesmärgiks hamburgeripõlvkonna kasvatamist, vaid laste kaitsmist julmuse eest.
Uue lastekaitseseaduse eelnõu töövariandis on punkt, mis ei luba lapsi sööma sundida või tarbida neile ebameeldivaid asju. Paljudel Postimehe lugejatel tekkis küsimus, kas see tähendab, et vanemad ei tohi pakkuda oma lapsele tervislikku toitu, kui laps ise nõuab kommi või hamburgerit.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõuniku Monika Luige sõnul lähtus ministeerium Euroopa Nõukogu välja pakutud füüsilise karistamise mõistest, mille hulka kuulub ka sööma sundimine.
Julmad meetodid
«Karistuse eesmärk on valu või ebameeldivuse tekitamine ning ebameeldivate asjade sööma või tarbima sundimine on üks võimalus selleks,» selgitas Luik.
Samas Euroopa Nõukogu mõistes on toodud ühe näitena suu seebiga pesema sundimine, mida osa vanematest kasutavad ebasobivaid väljendeid kasutanud laste karistamiseks. Luige sõnul on veel hullemaid näiteid. «Näiteks võib tuua ka selle, kui laps, kes ei suuda kontrollida oma kakamist (enkoprees), sunnitakse karistuseks oma kakat sööma,» ütles Luik.
Üks 32-aastane naine meenutas, kuidas lasteaias käskis kasvataja tal ära süüa teiste laste järelejäetud toidu, mida ta kartusest kasvataja ees ka tegi.
«Ka seesama lasteaias teiste laste jäänuste sööma sundimine või lapsele täiesti vastuvõetamatu toidu sööma sundimine, mille puhul ta ainult öökida suudab, sageli näiteks haljas pekk, ei peaks kuidagi kuuluma aktsepteeritavate kasvatusmeetodite hulka,» leidis Luik.
Tema kinnitusel ei tähenda see, et lapse suunamine tervislikku toitu sööma oleks kuidagi keelatud või taunitav. «Vastupidi, see on väga hea. Kahjuks ei ole siin aga olemas must valget piiri, kust algab ja lõpeb vägivald. Kui nii oleks, oleks ju lihtne,» rääkis Luik.
Ta lisas, et laste füüsilise karistamise kohta käiv ei kehti ainult kodu puhul, vaid vägivaldseid meetodeid ei tohi samamoodi kasutada koolis, lasteaias ega mujal.
Vastikus elu lõpuni
Psühholoog Irene Kalvet ütles, et sund pole kunagi hea asi. «Ema peab olema lihtsalt kaval, et last tervislikku toitu sööma meelitada.,» märkis Kalvet. Ta tunnistas, et Eesti lastel tekib üha nooremas eas protest toidu vastu seepärast, et kardetakse paks olla.
Kui aga lapsele tõesti toit ei meeldi, siis võib sundus tekitada Kalveti sõnul suure vastikustunde, mis kestab elu lõpuni.