Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/15/105602t1h1d04.jpg)
Lisaks Narva Elektrijaamade ja Venemaa firma Leningradslanets põlevkivitöötlemise kohtuvaidlusele süüdistab idanaaber Eestit ka poliitilistes võtetes.
Kui Eesti suursaadik Marina Kaljurand 7. veebruaril Leningradi oblasti administratsiooni külastas, teatas oblasti asekuberner Grigori Dvas, et enne põlevkivivaidluse lahendamist ei saa Eesti Venemaalt nõusolekut Narva uue silla ehitamiseks, kirjutas 8. veebruaril Venemaa päevaleht Kommersant.
Dvas ütles kohtumisel Kaljurannaga, et Venemaa hinnangul oli Eesti otsus peatada Venemaaga põlevkivi töötlemise koostöö «poliitiline ja juriidiliselt alusetu».
Asekuberner lisas, et Venemaa ei kavatse teha põlevkivivaidluses järeleandmisi ning et Venemaa välisministeerium on juba sidunud Narva uue silla ehitamise põlevkivi-teemaga.
Kohtueelne vaikus
Eesti suursaadik vastas Kommersandi teatel Dvasile, et Eesti otsust peatada põlevkivitöötlemise koostöö Venemaaga ei tohi nimetada ebaseaduslikuks enne arbitraaikohtu otsust.
Moskva Eesti suursaatkonna pressiesindaja Franek Persidski kinnitas Postimehele, et Kommersandis kirjutatu vastab tõele, kuid märkis, et saatkond ei soovi midagi sellele lisada.
Samas ei rääkinud Eesti ja Vene välisministeeriumi esindajad viimasel, 9. veebruaril toimunud kohtumisel Moskvas Narva sillast midagi.
Välisministeeriumi pressiesindaja Marika Post ütles, et poliitilistel konsultatsioonidel ei käsitletud Venemaa soovi siduda põlevkivivaidlus Narva silla ehitusega.
Venemaa firma Leningrad-slanets kaebas eelmise aasta lõpus Narva Elektrijaamad Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraakohtusse, kelle otsus peaks lahendama põlevkivivaidluse kahe firma vahel.
Eesti Energia kommunikatsioonispetsialist Iveri Marukashvili kinnitas, et Leningradslanets esitas arbitraaikohtule hagi Narva Elektrijaamade vastu, kuid tema sõnul pole kohtumenetlus veel alanud.
«Hagi sisuks on see, et Leningradslanetsi hinnangul on Narva Elektrijaamad koostöölepingu üles öelnud olukorras, kus neil ei olnud selleks õigust, ning Leningrad-slanets nõuab ülesütlemise tühistamist ja lepingu jätkamist,» ütles Marukashvili.
Ta lisas, et Narva Elektrijaamad ütlesid lepingu üles Leningradslanetsi suutmatuse tõttu täita lepingutingimusi, mis puudutasid maksmispõhimõtteid.
«Lepingu lõpetamise põhjuseks oli võlg ja Leningrad-slanetsi järjepidevad makseraskused,» nentis Marukashvili, lisades, et Eesti Energia ei soovi spekuleerida kohtuasja tulemuste üle.
Vihased kaevurid
Arbitraaikohtu otsused on kohustuslikud ja lõplikud riikidele, kes on ühinenud nn New Yorgi 1958. aasta konventsiooniga, mille liige on 1993. aastast ka Eesti.
Vaidluse lahendamine Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraaikohtus võtab kohtu esindaja Debbie-Triin Napitsa sõnul kuni kuus kuud.
Samas teatas töö seisanud ja kaevurite palgad külmutanud Leningradslanets eelmisel nädalal, et kavatseb juba lähipäevil lahti lasta 1500 töötajat.
Kinnitamata andmetel kavatseb osa tööta jäänud kaevuritest blokeerida Venemaad ja Eestit ühendavad auto- ja raudteed, kirjutas ajaleht Delovoj Peterburg 9. veebruaril.
Eesti Energia ja Leningradslanets
2005. aastal katkestas Eesti pool 1997. aastal sõlmitud lepingu Eesti Energia ja Leningradslanetsiga, sest viimasel olid makseraskused.
Samuti nägi Eesti Energia probleemide tekkimist saastekvootidega, kui Narva Elektrijaamad jätkavad Vene põlevkivi põletamist ja sellest saadud elektri müüki Venemaale.
Allikas: PM