Kaante vahel on Eesti ja Põhjamaade noortekultuur

Peeter Vihma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reiv. Pilt on illustratiivne.
Reiv. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Noortekultuuri ja peavoolu-kultuuri vahele võib tekkida ületamatu lõhe, kui noori mõistmise asemel mõtlematult sildistada või hoolimatult kontrollida, arvab noorte ja narkootikumide uurija Mikko Salasuo.

Milline on nüüdisaegne noortekultuur? Kuidas on narkootikumid noortekulturiga seotud?

Palusin kommentaare ühelt antoloogia toimetajalt, sotsiaalteaduste doktorilt Mikko Salasuolt.

Mida uut lisab käesolev raamat narkootikumide ja noorte uurimisse?

Läbi 90ndate on noortekultuuri ja narkootikumide kasutamise seost uuritud nii Suurbritannias kui Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kuid vähem Põhjamaades. Inglisekeelse tervikteosena on selline uurimus esimene. See aga tähendab, et meie teadmised oma noortest ei ole siiani põhinenud meie enda tegelikul olukorral. See raamat joonistab esimesena tervikliku pildi Põhjamaade, sealhulgas ka Eesti narko- ja noortekultuurist.

Mida võiksid poliitikud ja ajakirjanikud nendest noorteuuringutest kõrva taha panna?

Kaasaegne ühiskond ja eriti noortekultuur on viimaste kümnendite jooksul dramaatiliselt muutunud. Iga riik soovib noori hoida «oma vihmavarju all», ilma neist võõrandumata. Selleks peaks aga olema hea ettekujutus, mis noorte seas parasjagu toimub.

Seepärast peakski esitama küsimuse, milline kultuur see on. Milliseid ühiskonna kitsaskohti suudab ta paljastada või millistele on ta vastuseks? Milline on selle mõistuspära? Kahjuks liiga tihti küsib etableerunud ühiskond hoopis, mis on sellel (noorte)kultuuril viga. Kuidas me seda kontrollida saame?

Paratamatult viib see lõheni noortekultuuride ja laiema ühiskonna vahel. Praeguses kiiresti arenevas ühiskonnas näen poliitikute ja ajakirjanike ülesandena kujundada hea, ajakohane arusaama noorte kultuurilisest reaalsusest.

Paljude meelest ei tohiks lisaks noorte veidrustesse ja enesehävituslikesse tegevustesse, nagu narkootikumide kasutamine, tolereerivalt suhtuda. Sellised uuringud jätavad justkui mulje, et see on aktsepteeritav. Kuidas te vastaksite sellistele väidetele?

Osaliselt vastab see väide tõele. Narkootikumide kasutamine noorte seas on aktsepteeritud rohkem kui kunagi varem, kuid see ei esinda kirjutajate arvamust. Ma näen seda ennekõike väljakutsena poliitikutele, et nad alustaksid vähemalt ratsionaalse aruteluga.

Repressiivse kontrolli kasutamine on kõige levinum, kuid kas efektiivsem ennetustöö ja kahjude vähendamise poliitika ei annaks paremaid ja odavamaid tulemusi? On ilmselge, et teatav normaliseerumine, mis näiteks kanepikasutamise on muutnud paljude noorte ööelu osaks, nõuab kasutatavate strateegiate muutmist.

Kordan, et see ei tähenda legaliseerimist, vaid uute tingimuste mõistmist ja nendega arvestamist.

Kuidas erineb Põhjamaade noortekultuur muu Euroopa omast? Kas erinevusi on ka noortekultuuri uurimises?

Põhjamaade heaoluühiskonna ideoloogia ja tugev majanduskasv on teinud Põhjamaadest lääne demokraatiale n-ö eeskuju-ühiskonna.

Siin olnud üsna väike majanduslik ebavõrdsus ja vähe sotsiaalseid probleeme, ka narkootikumide kasutamisega. 90ndate neoliberaalsetes tingimustes on see olukord muutumas.

Kerkimas on paljud uued probleemid, millest osa moodustab ka kasvav illegaalsete ainete kasutamine. Erinevus on ka noortekultuuris, näiteks tehno- ja reivikultuur plahvatas siin alles 90ndatel. See on hea näide üleilmsete kultuuriliste trendide ilmingutest Põhjamaades.

Raamat

Drugs & Youth Cultures – Global and Local Expressions

Lalander, Philip & Salasuo, Mikko (eds.) NAD-publications No. 46.

Helsinki: Hakapaino, 2005.

Antoloogia tutvustab erinevaid viise, kuidas Põhjamaade ja Eesti noored kasutavad uusi üleilmseid suhtlusvahendeid ja stiile oma kultuuride loomiseks ja kujundamiseks.

Artiklid uurivad illegaalsete narkootikumide rolli nendes protsessides ning erinevates noortekultuurilistes kontekstides. Uuritakse, kuidas globaalsed stiilid levivad ja muutuvad kohalikus keskkonnas ning milliseid vorme nad võtavad riskirühma noorte seas.

Neli artiklit kirjeldavad pidutsemist ja narkootikume klubikultuuri kontekstis Taanis, Rootsis, Eestis ja Soomes. Reisimist ning sellega seotud uimastikasutust uurivad kaks artiklit Rootsi vaatenurgast.

Norra ja Rootsi rahvusvähemuste tänavakultuuri kaudu käsitlevad kaks artiklit ebasoodsates tingimustes kasvavate noorte teemat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles