Allaste: noored vajavad mõistmist, mitte sildistamist

Raamatu Eestit puudutava artikli autor sotsioloog Airi-Alina Allaste, kuidas erinevad Eesti ja ka teised Põhjamaad muu Euroopa noorsookultuurist?

Põhjamaad on võrreldes muu Lääne-Euroopaga siiski suhteliselt ääremaa. Eriti kui rääkida Soomest ja Eestist, siis on tegu väikeste provintsiriikidega, mis ei ole noorsookultuuri leviku ja mõju poolest kuidagi võrreldavad näiteks Suurbritanniaga.

Kuigi arenenud tehnika ajastul on vahed metropoliga väiksemad kui varem, jõuab meieni kõik pisut hiljem, lahjendatud kujul ning ilma metropolile omase nüansirohkuseta. Eesti on samuti pikka aega isolatsioonis olnud vaene maa. Mõnes mõttes mõjutab see nii teismelisi kui ka noori täiskasvanuid entusiastlikumalt Lääne elustiili adopteerima.

Oma artiklis «Enese paremana eristamine: Uusboheemlased ja kontollitud uimastitarvitamine» kirjutate uusboheemlastest. Kes need on?

Uusboheemlasteks nimetan ma kultuurihuvidega noori täiskasvanuid, kes on üksjagu boheemlased, kuivõrd väärtustavad konventsioonivaba spontaansust aga «uus-» näitab, et nad ei vastanda end ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Teravad vastuolud loomingulise eneseväljenduse ja kommertsliku rahateenimise vahel on vähenenud.

Mõned aspektid on aga Eestile iseloomulikumad kui rikkamatele Lääne-Euroopa riikidele – Soomes elab noor kunstnik või kirjanik sagedamini stipendiumist, Eestis aga töötab paljudel juhtudel kommertslikus sfääris; kuna sõpradele tehakse teeneid tasuta, on sõltuvus isiklikest suhetest suurem; kuivõrd seaduste järgimine pole alati legitimeeritud, astutakse nendest üle kergemini. Viimase all pean silmas eelkõige uimastite tarvitamist.

Kuidas on olukord Eestis? Kas noorsoo- ja narkopoliitika tegemisel arvestatakse noorsookultuuridega?

Arenguruumi on. Erinevalt Põhjamaadest puudub Eestis praegu ka mitmekülgne teaduspõhine teave. Teisalt on Eestis nii noorsoo- kui narkopoliitikas näha edasiminekut. Narkopoliitika retoorikas on toimunud hüppeline muutus repressiivsest poliitikast minu arvates palju efektiivsema kahjude vähendamise poliitika poole. Viimane strateegia arvestab ka globaalse noorsookultuuri mõjusid ja iseärasusi.

Noorsoole suunatud tegevuse osas võib lugeda positiivseks näiteks kultuuritehase toetamist ja struktuuride loomist avatud noorsookeskuste näol. Lisaks ülalt loodud raamistiku ja reeglitega huvikeskustele võiks toetada ja noorte jaoks arendada keskkondi, kus nad võivad end vabalt väljendada vastavalt noorsookultuuride spetsiifikale.

Eesti ühiskond on killustunud, mida näitab kas või «teise Eesti» mõiste kasutamine. Kas noorte subkultuurid on esindatud ühiskondlikus diskussioonis?

Noored ise on sageli liiga nõrgad, et oma häält kuuldavaks teha, ja erinevate subkultuuride vaatepunkte avalikus diskussioonis on Eestis vähe. Enam imbuvad mõjud kultuuri kaudu, näiteks punkluulest, hip-hop-muusikast või grafitist. Meedias aga võib subkultuuride käsitlemine toimuda ka ainult negatiivse sildistamise kaudu, viimane on juhtunud näiteks skinhead’idega.