Barcelona keskväljaku ummistas möödunud laupäeval umbes 125 000150 000 inimest, kes rõhutasid, et kataloonlased on oma elu üle otsustada sooviv rahvus.
Kataloonlased nõuavad endale rahvuse staatust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduse järgi korraldavad Hispaania 17 autonoomset piirkonda ise näiteks kohalikku tervishoiu- ja hariduspoliitikat. Mõnedel piirkondadel, nagu Kataloonia ja Baskimaa, on ka õigus otsustada oma avaliku korra ning maksupoliitika üle. Samas räägib Hispaania konstitutsioon aga vaid ühest rahvusest hispaanlastest.
Kataloonia uus põhiseadus, mis ootab Hispaania parlamendilt lihvi ja heakskiitu, tekitab paksu verd juba pool aastat.
Nüüdseks on saadikud kokku leppinud, et riigi jõukaim piirkond saab sealt kogutud maksudest tagasi 50 protsenti varasema 35 asemel.
Suurimaks tüliõunaks on aga, kas kataloonlased on Hispaania konstitutsiooni kohaselt omaette rahvus või mitte. Kataloonlasi ei rahulda, et nad on rahvusena kirjas vaid põhiseaduse sissejuhatuses, sest see ei oma nende sõnul seaduslikku jõudu.
Seetõttu kõlasid laupäevasel massimeeleavaldusel demonstrantide hüüded nagu «Me ei ole preambula, me oleme rahvus!».
Kataloonia pealinna keskväljakul võttis massimeeleavaldusest osa ka Kataloonia president Pasqual Maragall, kes on öelnud, et piirkonna uue põhiseaduse kataloonlastele meelepärasel kujul vastu võtmine päästaks ka peaminister José Luis Rodríguez Zapatero, sest saaks lõpuks ometi öelda, et Kataloonia ja Baskimaa probleem leidis lahenduse.
Konservatiivse Rahvapartei hinnangul viib Baskimaale ja Katalooniale antav veelgi suurem enesemääramisõigus aga riigi täieliku killustumiseni täna baskid, homme katalaanid ning siis Valencia, Andaluusia ja Galiitsia.
Tüliõun põhiseadus
Põhiseadus jagab Hispaania 17 autonoomseks piirkonnaks.
Piirkondadel on oma põhiseadus, mille järgi nad saavad ise suunata muu hulgas oma tervishoiu- ja hariduspoliitikat.
Samal ajal räägib Hispaania konstitutsioon vaid ühest rahvusest hispaanlastest.
Kataloonia uus põhiseadus, mis ootab Hispaania parlamendilt lihvi ja heakskiitu, tekitab paksu verd, sest kataloonlased nõuavad enda rahvuseks nimetamist.
Osa poliitikuid kardab, et piirkondadele suurema enesemääramisõiguse andmine viib riigi lagunemiseni.
Allikas: PM