Skip to footer
Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Vaibaks kootud mälestused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paljudel on meeles maavanaema sigrimigrilised kaltsuvaibad, mis tehtud tuttavatest riidetükkidest. Tänapäeval osatakse niisugust vaipa taas vääriliselt hinnata.

«Kaltsuvaibad muutuvad aasta-aastalt aina populaarsemaks,» rääkis Mall Vesilo, kes peab Viljandis kauplust «Sõbranna juures». «Vanas maamajas ju naljalt muud ette ei kujutagi kui kitsast pikka sigrimigrilist kaltsuvaipa. Aga palju tellitakse vaipu ka näiteks lastetubadesse. Eelkõige sellepärast, et enamasti on need ju puhtast puuvillasest.»

Vesilo sõnul ongi puhas puuvill vaiba sisse kudumiseks parim materjal. Sünteetilised kangad hakkavad staatilist elektrit koguma ja tolmu külge tõmbama. Mis puutub värvidesse, siis siin on eestlase maitse juba aastakümneid muutumatuna püsinud: enim tahetakse pastelseid toone, teine suur lemmik on aga täiesti kirjud vaibad, mis tehtud kõigest, mis parajasti näppu satub. Mõlemad sobivad hästi peaaegu ükskõik mis värvides tuppa. Erksamates toonides vaibad tellitakse tavaliselt lastetubade põrandaid katma – sinna sobivad hästi ka eresinised, oranžid, kollased ja muud puhtad toonid.

Vesilo sõnul ulatub vaibategu ilmselt sellesse aega, mil meie talud jõukamaks muutusid ning muldpõrandate asemele laudpõrandad tekkisid. Sestpeale sai ka vaipa põrandal pidada. Vanasti kooti vaip põrandale siis, kui paras hulk vanaks ja viledaks jäänud riideülejääke kokku oli kogunenud.

Nüüd saadab enamik inimesi Vesilole kõigepealt e-postiga pildi toast, kuhu vaipa tahetakse. Sealt valib vaibatöökoda värvid ja pakub need tellijale välja. Vaiba valmimiseks kulub umbkaudu paar-kolm nädalat ning maksma läheb see «Sõbranna juurest» tellides 185 kr ruutmeeter.

Kuid on neidki, kes ise endale vaibad koovad. Vesilo loodab Viljandis seda võimalust pakkuda juba tänavu kevadel, kuid näiteks Tallinnas Kangastelje Töötoas on see võimalus juba praegu olemas.

Kes oma materjalist vaipa tahab, peab selleks valitud rõivad või voodiriided kõigepealt korralikult puhtaks pesema ning seejärel lahti harutama. Kui soovite head vaibamaterjali, tuleks väga viledad kohad ja paksud õmblused kõrvale jätta. Mida õhem on kangas, seda laiem tuleb riba lõigata või rebida. Paljudele ongi suurim töö kaltsu lõikamine. Kui aega ja tahtmist napib, saab ka selle töö mõnest vaibakojast tellida.

Isetegijatele valmistab Vesilo sõnul tavaliselt raskusi eelkõige sirge vaibaserva kudumine – et see ei hakkaks lokkima ega krousima. See töö tahab ikka veidi harjutamist. Samas on vaibakudumine siiski selline kunst, mille üsna kähku selgeks saab – aastaid selleks ei kulu.

Allikad: www.hot.ee/lapituba, www.kangakudumine.ee

Millest vaipa teha

Vaibameistrid peavad parimaks naturaalset puuvilla. Samuti oleks hea, kui ühes vaibas oleks koos vaid sarnase koostisega kangas. Kui siiski on väga suur tahtmine muud materjali sisse kududa, tuleks seda teha võimalikult kitsaste triipudena.

Kuidas puhastada

Väga mustaks ei tohiks kaltsuvaipa lasta. Selleks tuleks teda regulaarselt tolmuimejaga või kloppides puhastada.

Kui vaip mahub pesumasinasse, võib seda ka seal pesta. Väga suuri vaipu saab pesta ainult õues või siis tuleb need puhastusse viia. Kodus tuleks vaipa pesta pesupulbrivee ja harjaga.

Kommentaarid
Tagasi üles