Kui Nõukogude Liidu haruldasemaid ordeneid müüakse maailmas koguni 600 000 700 000 krooniga, maksab Eesti kõige hinnalisem autasu vaid poole sellest, kirjutab SL Õhtuleht.
«Eesti asjade kogujaid on maailmas lihtsalt ülivähe. Ehk tuhatkond,» põhjendab antiigikaupmees Andry Heidmets esimese Eesti vabariigi aegsete ordenite üpris madalat hinda.
«Praeguste asjade väärtus selgub aga 50 aasta pärast,» ei taha 14 aastat ordenitega kaubitsenud mees praeguste autasude hinda ennustada.
Heidmetsa sõnul on hinnalisim Eesti autasu 1930ndate lõpust pärit Valgetähe kett, mille president Konstantin Päts jõudis anda vaid kuuele inimesele.
«Ungari riigihoidja Miklos Horthy kett on ühe leedulase erakogus,» teab antiigikaupmees. Mõni aasta tagasi oli leedulane nõus selle maha müüma vähemalt 300 000 krooniga.
Umbes samas hinnas on ka 1925. aastani välja antud Vabaduse Rist. Selle II liigi 1. järku ei jõutudki kellelegi anda. Muu järgu Vabaduse Ristid maksavad aga vaid 800010 000 krooni, Eesti-aegsed Riigivapi ja Valgetähe ordenid aga 500015 000 krooni.
Sootuks teist masti hinda nõutakse aga Nõukogude Liidu autasude eest. Näiteks NSV Liidu kangelase ja sotsialistliku töö kangelase kuldtäht (esimesi anti välja ligi 13 000) maksab sõltuvalt vanusest ja tüübist 33 000132 000 krooni.
«Eriti otsitud on 1939.1943. aasta tähed, sest neid on vaid veidi üle 1000,» teab Heidmets. Eesti elanikest on too kuldtärn vaid 14 inimesel.
Hinnas on ka Lenini orden. See õnnestub soetada 920010 500 krooni eest, kuid 1930ndate algusest pärit autasu on mitukümmend tuhat krooni kallim.
Sootuks soolasema hinnaga müüakse aga Nõukogude sõjaautasusid. Näiteks admiral Uakovi ordeni I järk maksab koguni 660 000 krooni. 1978 peetud oksjonil müüdud üks kahekümne kolmest Võidu ordenist maksis aga lausa pöörase 23 miljonit krooni.