Tallinn võib mesilaste pidamise keelata

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksandr Kudrini tosin mesitaru on naabrite elu tõeliseks põrguks muutnud.
Aleksandr Kudrini tosin mesitaru on naabrite elu tõeliseks põrguks muutnud. Foto: Peeter Langovits.

Tallinna ametnikud kavandavad seadusemuudatust, et ohjeldada Mesila tänava elanikku, kelle mesilased naabreid terroriseerivad.


Esmapilgul naljakana kõlav probleem on tegelikult aga väga tõsine ning mesilased on sealkandis nii mõnegi inimese elu põrguks teinud. Mesilasi on Aleksandr Kudrin Mesila tänaval pidanud vist juba 30 aastat. Niikaua kui mesitarusid oli paar-kolm, ei teinud naabrid ajast numbrit. Vahel harva sai keegi nõelata, aga leiti et ikka juhtub ja keegi ei läinud kaebama.

Olukord muutus hulluks umbes viis aastat tagasi, kui tarude arv kasvas tosinani ja tigedad mesilinnukesed sundisid inimesi oma koduaedadest tuppa varjule tõmbuma. Eelmisel aastal sai pidevalt nõelata saanud inimestel lõpuks mõõt täis ja nad kirjutasid oma murest linnavalitsusele, paludes mesilaste terrori vastu midagi ette võtta. Sealt tulnud vastus oli neile tõeline šokk.

«Mesilaste pidamise reguleerimine tähendaks põhiseaduses sätestatud omandi ja vaba eneseteostuse õiguse ning ettevõtlusvabaduse riivet, mille piiramiseks peaks olema seadusest tulenev vastav volitus. Mesilaste pidamise suhtes seadused sellist volitust kohalikule omavalitsusele ei anna.
Tuginedes asjaõigusseadusele on teil ka täna võimalus lahendada naabriga tekkinud konflikt ning pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse,» vastas linn kaebajatele.

«Ma olin täiesti šokeeritud. Põhiseadus ei lubavat neil midagi ette võtta. Aga kus minu põhiseaduslikud õigused on?» küsis otse mesiniku kõrval elav Kersti Venta. Ta meenutas, et täpselt aasta tagasi pidas ta aias sünnipäeva ning kaks külalist said mesilastelt nõelata. Abikaasal läks aga ükskord mesilasehammustusest kael nii paiste, et peljati juba kõige halvemat. Lugusid sellest, kes, millal ja kui hullusti nõelata on saanud, võiksid naabrid lõpmatuseni rääkida. Seda, et ükskord võiks rahulikult, mesilasi kartmata koduaias olla, naabrid enam ei loodagi. Naabreid ahastusse ajava eaka mesinikuga Postimehel suhelda ei õnnestunud.

Nüüd on mesilaste ohvritel siiski väike lootusekiir tekkinud, sest linnaosa valitsus on asunud asja lahendama. Nõmme linnaosavanema asetäitja Kristjan Tamm tegi keskkonnaametile ettepaneku reguleerida Tallinnas peale koerte ja kasside pidamise ka mesilaste pidamist.

Linnaosa vanem Rainer Vakra aga tõdes, et kuna meie inimeste jaoks peavad kõik asjad seadustega reguleeritud olema, siis tuleb ka mesilaste pidamise kohta õigusakte koostama hakata. «Möödunud aastal saatsime riiklikele inspektsioonidele kirja, kuna leidsime et see asi tuleks lahendada riiklikul, mitte ainult Tallinna linna tasandil. Aga täna leiame, et siin on jälle üks selline koht, kus Tallinn ja Nõmme võiksid olla teerajajaks. Kui meile riiklikult vastati, et selle küsimuse lahendamine pole otstarbekas, siis Tallinnas me näeme, et see vajadus on olemas ja järelikult tuleb Tallinna kohalikus õigusruumis muudatusi teha,» rääkis Vakra.

Lisaks eeskirjade muutmisele saatis ta ka mesinikule kirja, milles palus tõsiselt kaaluda mesilaste pidamise lõpetamist. Esialgu polegi tal muud teha, kui ainult paluda. Varem või hiljem aga tehakse Tallinna õigusaktidesse vajalikud muudatused ning siis seatakse ka mesiniku naabrite õigused jalule, lubas linnaosavanem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles