Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulle on alati miskipärast tundunud, et suurtest metropolidest lähtuv futuristlik elektrooniline muusika on tihti väga üksildase kõlaga. Isegi mingitel üritustel tundub aeg-ajalt, et suhe külastaja ja muusika vahel võib olla tihedam kui kahe kaaskülastaja vahel.
See on justkui teine, mitte otsene suhtlustasand. Kuulavad ju inimesed samas saalis siiski sama muusikat. Inimeste teadvused ja saadud emotsioonid saavad kuskil teises kohas kokku.
Mõne artisti muusika vajab aga niivõrd süvenemist, et seda polegi mõtet mitmekesi kuulata, sest suurem osa sellest läheks nii kaduma. Seega poleks eriti mõtet seda ka kuskil peol mängida. Kui sa tahaks sellist muusikat võimalikult sügavalt nautida, siis milline võiks olla seisund, kus sa oled kõige rohkem üksi, muust ära lõigatud?
Üks võimalus on magamine, unenägude vaatamine. Võib-olla jõuab muusika läbi une teisiti kohale?
Panen ööseks vaikselt mängima Thomas Köneri plaadi. Madalad bassihelid ja rahulikud reverbeeritud foonid suigutavad mind unne.
Ma elan kuskil kohas, kus on väga palju samasuguseid maju. Hakkan koju minema, aga korraga ei mäleta ma enam absoluutselt, millises majas, mis korrusel ja kus korteris ma elan. Proovin erinevaid uksi, kõik uksed on lahti, aga kedagi pole kodus.
Lõpuks tundub, et leian õige koha, ja lähen korterisse, aga seal on kõik muutunud. Minu asjad on seal ka olemas, aga korter näeb hoopis teistsugune välja.
Ja sama uni mitu ööd järjest.
Mulle meeldib ööseks muusika mängima jätta, unenäod on läinud palju huvitavamaks. Ehk ühinevad sel viisil mu unenägudega ka need emotsioonid, mida artistid on oma lugudesse pannud. Kui nii, siis on see ju nii öelda teadvuste internet.
Tegelikult ei saa ma täielikus vaikuses enam undki vere kohin kõrvus hakkab segama. Suurtes linnades elavatel inimestel on ilmselt arenenud meelefiltrid, mis kord juba tekkinud, ei taha enam jõude seista.
Ei oska öelda, on see hea või halb, aga igatahes on see üks võimalus paljudest.