Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2059953t1h8021.jpg)
Praegu on viimane aeg nautida siravat tähistaevast ja saabuvat kevadet kümblustünnis, et tavapäratu kogemuse toel vabaneda talve jooksul kuhjunud stressist.
Tünnis käimine on intiimne tegevus, selle nautimise teevad eriti mõnusaks härmas puud, tähistaevas ja ümberringi süüdatud küünlad või tõrvikud, kinnitas Tartu Tünnitehase aamissepp Meelis Michelson.
Lisaatraktsioon peol
Tema sõnul on kümblustünni proovimiseks viimane aeg, sest õiget mõnu pakub see just talvel. Näiteks tünnist kohevasse lumme hüppamine on omaette kogemus, kuid järjest soojemalt paistev kevadpäike sulatab lund ja selle kohevus väheneb iga päevaga.
OÜ Tünnimõnu eestvedaja Arvo Tallmeistri sõnul on kümblustünn heaks lisaatraktsiooniks ka sünnipäevadel ja firmade koosviibimistel. «Tünnis istumine ühendab inimesi, nii ei jää keegi omaette,» ütles ta. Iseenesestmõistetavalt peavad kõik pidulised sellisel juhul olema veearmastajad.
Kümblustünni ei pea kohe endale koju ostma, seda saab mitmest firmast rentida. Nii Tartu Tünnitehas kui OÜ Tünnimõnu viivad kümblustünni kliendi juurde, valmistavad ette selle aluspinna, täidavad tünni veega ning kütavad vee soojaks. Küttepuud on 1500 3000 kroonini küündiva ööpäevase rendihinna sees.
Vett kulub kümblustünnides muidugi palju kuus inimest mahutava tünni täitmiseks paari tonni ringis. «Kui vee puhastamiseks filtersüsteemi ei kasuta, siis tuleks vett iga kümbluskorra järel vahetada,» sõnas Meelis Michel-son.
Paari tonni vee soojendamiseks kulub aega umbes kolm-neli tundi.
Lumi jahutab
Kümblustünni sobivaim veetemperatuur on 38 kraadi. «Paar kraadi kõrgema soojuse juures juba tunned, kuidas süda hakkab tugevamini lööma,» rääkis Arvo Tallmeister. Kui tünnikütja liiga hoogu läheb, saab talvel vee jahutamiseks abi labidaga tünni loobitavast lumest.
Et tünnis oleks mõnusam aega veeta, on sinna sisse ehitatud pingid, ka saab tünni külge eraldi panna serveerimislauad, et söök-jook käeulatuses oleks.
«Vedelikukadu on kümblustünnis nagu saunaski suur, kuid alkoholiga tuleks piiri pidada,» manitses Michelson. Sooja-külma mõju tõttu veresoontele ei tunne vees istudes alkoholiga liiale minekut, kuid tünnist välja minnes võib juhtuda, et inimene ei suuda enam käia.
Kaitseks külma tuule eest peaks tünniskäijal kindlasti olema peas müts, sellel ei tohiks aga olla tutte ja paelu, need kipuvad tünni külge külmuma. Ka võiks tünni veerde lisaks käterätile panna valmis plätud, et ohutult üle jää või lume tuppa minna.
Külm tuul ongi tünnimõnude nautimise juures kõige ebameeldivam. «Seetõttu oleks tünnile kõige sobivam paik kergelt varjus asuv lehtla või lihtsalt varjuline paik,» märkis Michelson.
Tünn vajab hooldust
Kevade saabudes soovitab aamissepp panna tünnid varju alla, et päike ja tuul neid ei kuivataks. Et tünn ei kuivaks, võib see kevadel ja suvel ka pidevalt vett täis olla. «Igal kevadel on aga vaja tünni väljastpoolt, nii külgedelt kui ka põhja alt töödelda,» õpetas Michelson. «Selleks sobivad hästi lina- ja tõrvaõli.»
Igal kevadel tuleks hooldada ka tünni juurde käivaid laudu-pinke-treppe jm. Need peaksid Michelsoni sõnul seisma kogu aeg varjulises kohas ja nende hooldust võrdleb ta õunapuude hooldamisega, mida tuleb katta, et temperatuurikõikumised neid lõhki ei lööks.
Kui sagedamini ei viitsi, siis vähemalt igal kevadel peaks puhastama ka tünni soojendavat ahju ja korstnat intensiivse talvise kütmise järel vajavad mõlemad põhjalikku hoolt. Kõige lihtsam on neid Michelsoni kinnitusel pesta tavalise pesupulbri ja kareda harjaga.
Kümblustünnid
OÜ Tünnimõnu, tel 5576220, www.kuumbassein.ee
Tartu Tünnitehas, tel 5252052, www.tynn.ee