P, 5.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teenekad õppejõud ootavad pikisilmi riigilt lubatud toetust

Priit Pullerits
Teenekad õppejõud ootavad pikisilmi riigilt lubatud toetust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Matemaatik Leida Tuulmets, kel 28 aastat dotsendistaai, on kogunud Eestis emeriidinime­tuse omistamise üle peetud vaidlusi kajastavad dokumendid paksudesse kaustadesse.
Matemaatik Leida Tuulmets, kel 28 aastat dotsendistaai, on kogunud Eestis emeriidinime­tuse omistamise üle peetud vaidlusi kajastavad dokumendid paksudesse kaustadesse. Foto: Sille Annuk

Juba kolm aastat on sajad hinnatud ja nimekad õppejõud elanud ootuses, et hakkavad oma teenete eest saama tänavusest alates toekamat tasu, kuid enamikul ei paista olevat lootust näha sel aastal punast krossigi.

Nende seas, kes on esitanud avalduse emeriitdotsendi nimetuse pälvimiseks ja sellega kaasneva lisatasu saamiseks, leiab selliseid tuntud inimesi nagu ajaloolased Hillar Palamets ja Allan Liim, pedagoogikateadlane Helga Kurm, südamearst Eevi Maiste, stomatoloog Silvia Russak, biokeemik Tiiu Vihalemm, matemaatik Endel Jürimäe jpt.

28-aastase dotsendistaažiga matemaatik Leida Tuulmets, kes on emeriidistaatuse saamise nimel Eesti riigi- ja haridusjuhtidega peetud aastatepikkuse kirjavahetuse talletanud nelja paksu köitesse, tunnistas, et kui nimetusega kaasneks kas või 1000-kroonine tasu, oleks see kesisele pensionile oluline täiendus.

«Aga veel tähtsam on tunnustus,» lisas ta. «Tunnustus on vanematele inimestele väga tähtis.»

Ebaõnnestunud seadus

Olgugi et juba kolme aasta eest võeti vastu seadusesäte, mis lubab kõrgkoolide nõukogudel anda selle aasta algusest emeriitdotsendi nimetuse vähemalt 15 aastat dotsendina töötanud pensionile siirdunud õppejõule, ei paista neil tänavu selleks mingit lootust olevat.

Põhjus, miks teenekate õppejõudude tunnustamine toppab, seisneb kõrgkoolide juhtide sõnul 2003. aasta algul ebaõnnestunud sõnastuses vastu võetud seaduses.

Nimelt lubab tollal ülikooliseadusse tehtud täiendus hakata maksma emeriitdotsendi tasu, mis võib küündida pooleni emeriitprofessori tasust. Emeriitprofessorid saavad riigieelarvest iga kuu 4125 krooni.

Ent kõrgkoolid, v.a Tallinna Tehnikaülikool, pole seaduses antud võimalust kasutanud, sest riik pole neile emeriiditasude maksmiseks raha eraldanud ning oma eelarvest neil vastavaid summasid võtta pole.

«Suure tõenäosusega ei ole me tänavu võimelised seda tasu määrama,» tunnistas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Andres Koppel.

«Niipea kui riik eraldab raha, hakkame maksma,» lubas Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmets.

Õppejõu pahameel

Seaduses on sõna-sõnalt kirjas, et «emeriitdotsendi tasude maksmist toetatakse riigieelarvest».

Tõlgenduses tähendab see, et riik ei ole võtnud otseselt endale ühtki kohustust ega ole pannud ainsatki kohustust ka kõrgkoolidele.

28-aastase dotsendistaažiga matemaatik Kaljo Soonets, kes saab seni pensioni napilt 3000 krooni kuus, ütles seadustupikut kommenteerides: «Seal ei oska midagi muud öelda, kui tuleb mõni valitseja pukist maha lüüa.»

Selle kohta, kuivõrd kuluks talle kauase viljaka õppe- ja teadustöö eest ära seadusega võimaldatav ligi 2000-kroonine tasu, hüüatas Soonets: «Jumaluke, see on ju peaaegu terve pension!»

Ainsana pensionieas dotsente emeriidiks ülendama hakanud Tallinna Tehnikaülikool eraldas tänavuses eelarves 400 000 krooni, et maksta värsketele emeriitidele vähemasti 1000 krooni kuus.

Inimväärse elu lootus

«Kõik nad väärivad inimväärsemat elu, kui pension seda võimaldab,» põhjendas TTÜ nõukogu juhataja Sulev Mäeltsemees emeriitdotsendiks määramist vaatamata sellele, et riik pole oma lubatud rahalist panust eraldanud.

Miks aga riik on jäänud hoolimata seaduses vihjatud lubadusele emeriitdotsentide tasustamisel kõrvaltvaatajaks, tuleneb haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaare sõnul sellest, et ülikoolid on saatnud sõnumi, justkui saaksid nad ise hakkama emeriitdotsentidele tasu maksmisega.

Tõepoolest, Tartu Ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo kirjutas ligi kolm aastat tagasi vastuseks kõrgkooli ametiühingu üldkoosoleku pöördumisele: «Teatan, et Tartu Ülikool on valmis andma emeriitdotsendi nimetusi vastavalt ülikooliseadusele alates 1. jaanuarist 2006.»

Ent mullu suvel avaldas Aaviksoo Rektorite Nõukogu nimel emeriiditasude maksmise suhtes kahtlust, sest kõrgkoolidel pole lisakuludeks raha, kuna riikliku koolitustellimuse summad on külmutatud 1999. aasta tasemel.

Kuigi presidendikandidaadi seisusse kerkinud Aaviksoo möönis, et Tartu Ülikoolgi suudaks TTÜ kombel maksta emeriitdotsendiks nimetatule 1000 krooni kuus, oleks see pelgalt hädalahendus. «Kas see on lahendus, mida inimesed on oodanud ja väärivad?» küsis ta.

Aaviksoo lubas veel sel nädalal koostada avaliku kirja nii riigikogule kui erakondadele, et nood aitaksid kolme aasta eest vastu võetud seadusetähe lõpuks jõusse viia.

Emeriidid

Ootel dotsendid

Emeriitdotsendi nimetuse saamiseks on laekunud avaldusi*:

• Tartu Ülikool – 70

• Tallinna Tehnikaülikool – 45**

• Eesti Maaülikool – 40

• Tallinna Ülikool – 10

* avalduste arv on hinnanguline

** TTÜ on ainsana avaldused rahuldanud, kokku 22.

Kuidas saab emeriitdotsendiks?

• Emeriitdotsendi nimetuse võib ülikooli nõukogu anda pensionile siirduvale õppejõule, kes on vähemalt 15 aastat dotsendina töötanud. Emeriitdotsendil on õigus saada emeriitdotsendi tasu, mis on kuni 50 protsenti emeriitprofessori tasust (4125 krooni).

• Dotsendi ametikohale võib kandideerida isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

• Dotsent õpetab mingit ainet või ainete rühma ja osaleb vastavates uuringutes.

Allikad: TÜ, TTÜ, TLÜ, EMÜ, ülikooliseadus

Tagasi üles