Tallinna üliõpilased võtsid eile appi loosungid, lipud ja 1980ndate lõpu ärkamisaegsed laulud ning läksid Toompeale riigiisade käest aru pärima, kui kaua kavatsetakse veel venitada ühiselamute remontimisega.
Lagunevad ühiselamud sundisid pealinna üliõpilasi mässu tõstma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ülikoolide ühiselamute renoveerimise projekt valmis tudengiesindajate kinnitusel juba 2004. aastal. See on analoogne Tartu üliõpilaselamute remondikavaga, kus poole rahast andis riik, teise poole ülikoolid.
Eile Toompeal peetud meeleavalduse eesmärk oli saada valitsuselt garantii, et selle aasta lisa- ja tuleva aasta põhieelarvest eraldaks riik üliõpilaselamute remondiks raha.
«Ühi-kad kor-da, ühi-kad kor-da!» skandeerisid üliõpilased. Järjekordselt leidis kinnitust tõsiasi, et eestlane on laulurahvas. Kuigi laulva revolutsiooni aega enamik eilsetest meeleavaldajatest ilmselt ei mäleta, esitati oma seisukohti justkui toonase lauluväljaku stsenaariumi järgi.
Soojendav laulupidu
Kohalolijatele jagati laiali A4-suuruses laululehed. «Ärkamise aeg», «Laul põhjamaast», «Eestlane olen ja eestlaseks jään», «Koit» ja «Enne veel kui tõuseb päikene» aitasid tuju tõsta, enne kui Tallinna Ülikooli, tehnikaülikooli ja kunstiakadeemia tudengite eeskõnelejad veoautokastist kujundatud püünel sõna said.
Viimastel oli kodutöö korralikult tehtud: lipud-loosungid valmis ning kaasas ka suurtest kartongkastidest püstitatud improvisatoorne ühiselamu ja ohtra roostekihiga kaetud reformpõhjaga narivoodi.
«Kunagi laulsid eestlased end vabaks. Miks ei või meie endale ühika rahasid välja laulda?» küsiti lavalt. «Ametnikku me ei kuula. Tahame, et siia tuleks poliitik, kes lubab, aga midagi pole teinud!»
Tipikad ja pedakad, nagu tudengirahvas end omavahel nimetas, esitasid nimekirja puudustest, mis ühiselamutes kiireimat likvideerimist vajavad.
Ülemistele korrustele ei jõua sooja vett, sest keldris olev kuumaveetoru uputab sealseid ruume, seinad hallitavad, kinnist akent ei saa ega tohi avada ning avatud akent ei tohi ega ka saa sulgeda. Elektrisüsteem on ajast ja arust, mida tõestab ka mitu põlengut jne.
Osa meeleavaldajaid oli eelmise öö veetnud Tallinna Ülikooli keeltemaja fuajees magamiskotis. Protestiks ühikatubade ja sanitaarsõlmede antisanitaarse olukorra vastu.
Tudengid kinnitasid, et nende kannatus on viimse piirini viidud. Mõned lubasid, et kui nüüd ka neid kuulda ei võeta, tulevad nad tänavale samamoodi nagu tuldi Pariisis.
Pingsalt vaadati kella. Keskpäeval pidi lõppema valitsuse istung ja seejärel lootsid tudengid kõnepulti meelitada ka möödakõndivaid ministreid. Ridamisi möödus meeleavaldajatest väga tumedaks toonitud klaasidega luksusautosid.
Keskkonnaminister Villu Reiljan ja õiguskantsler Allar Jõks ei soovinud öelda ei «ei» ega «jah», vaid kiirustasid oma teed. Sotsiaalminister Jaak Aab, kunagise pedagoogilise instituudi vilistlane, elanud kahes ühiselamus, julges tudengite ette astuda ja toetussõnu öelda.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ilmus tänavanurgale, kandes kätel paarinädalast ilmakodanikku. Beebi süles, võttis minister ka sõna.
«Ühiselamud peavad korda saama, vastasel korral need lihtsalt suletakse,» lubas Reps. «Ettevalmistused on nii Tallinna Ülikooli kui ka tehnikaülikooli poolt tehtud. Ainus võimalus on remonti alustada ja see lõpuni viia kahe aasta jooksul. Vastasel korral kaotab projekt mõtte, sest ehituse hinnad tõusevad suure kiirusega.»
Justiitsminister Rein Langilt küsisid tudengid, kas usalduse kuritarvitamine on karistatav. «On jätkuvalt,» vastas too.
«Kas valitsuse erinevad koosseisud on järjest korda saatnud kuritegusid?» päriti Langilt seepeale. «Piinlik on küll, kui on lubatud ja pole täidetud,» tõdes minister.
Langi õpetlik lugu
Lang rääkis tudengitele ka ühe loo. «Kord 1986. aastal Vladivostokis pani mind sealse ülikooli ühiselamutubades imestama, miks on kõikide madratsite alla heinad pandud,» meenutas ta. «Õige vastus oli see, et siis lutikad ei tule.»
Minister julgustas üliõpilasi erafirmadelt abi paluma. Samuti lubas Lang tudengitele tasuta konsultatsiooni oma õigusfirmas ja kutsus neid ka justiitsministeeriumi nõu saama.
Peaminister Andrus Ansip kinnitas eile ajakirjanikele, et valitsus toetab Tallinna ühiselamute renoveerimist.
«Praegu pole veel otsustatud, et käesoleval aastal lisaeelarve tuleb, kuid prognoosi järgi on oodata arvestatavat ülelaekumist ning suure tõenäosusega lisaeelarve tuleb,» tsiteeris BNS Ansipit.
Ansip kinnitas, et kui lisaeelarvet peaks hakatama koostama, siis arvestatakse kindlasti ka ühiselamute renoveerimise vajadusega.
Ühiselamute remondikava 2007-2008
Aastal 2007
Rekonstrueeritakse üliõpilaselamu Akadeemia tee 7 (61,25 miljonit krooni).
Renoveeritakse üliõpilaselamu Karu tänav 17 (55,3 miljonit krooni).
Ehitatakse välja Valge tänav 10 uue ühiselamu hoonetele välisvõrgud, lõpetatakse detailplaneering ja üliõpilaselamu projekteerimine (4,9 miljonit krooni).
Lõpetatakse kinnistu Vilmsi tänav 34 detailplaneering ja elamu projekteerimine ning välisvõrkude ehitus (miljon krooni).
Aastal 2008
Rekonstrueeritakse üliõpilaselamu Akadeemia tee 9 (61,25 miljonit krooni).
Ehitatakse Valge tänav 10 nüüdisaegne üliõpilaselamu (87,1 miljonit krooni).
Ehitatakse Vilmsi tänav 34 korterelamu välisõppejõudude tarvis (15,3 miljonit krooni).
allikas: www.tipikas.ee