Neli või viis politseinike hättasattumise üle nalja viskavat punkarit jooksevad politseivärvides Nissani juurde ning juba kümne sekundi pärast tõukavad nad patrullauto mudast välja. Kell on kolmveerand kaks ja Niguliste kiriku juurde kogunevad punkarid, et hiljem kõndida koos Kadriorgu presidendipalee ette meelt avaldama.
«Minna purjus ja abitu inimese kallale ja ta surnuks peksta, kas see on normaalne?» küsib end esimese laine punkarina tutvustav Andrus Paavel alias Keemik retooriliselt, viidates punkar Sven Tarto surma asjaoludele.
«Mind ka võidakse samamoodi tappa, kas või homme. Ja nüüd veel see amnestia talle [Adamtukile toim]... Miks siis mitte kohe öelda rahvale «Rahvas, minge p...e?» Minu arust, kui ment tapab kedagi, peab see üldse olema raskendav asjaolu,» lisab noormees hüüdnimega Väike Oi! «Tundub, nagu Nõukogude aeg on tagasi tulemas,» lisab Paavel.
Süüdistuse järgi põhjustas politseinik Oleg Adamtuk peksmisega punkar Striidina tuntud Sven Tarto surma 2001. aasta 21. augustil Nõmmel Pärja tänaval, kuhu patrullis olnud Adamtuk kutsuti koos kolleeg Lipandiga vaigistama kaht pidutsenud meest.
Tarto ja koos temaga olnud Allan Roots ei lasknud kohale sõitnud politseinikke korteriuksest sisse, politseinikud üritasid majja siseneda akna kaudu. Vahistamisel peksid politseinikud Rootsi ja Tartot, viimane suri peksmisel saadud maksarebendi järel tekkinud sisemise verejooksu tõttu.
2002. aasta 15. augustil põgenes Adamtuk koos teise kurikuulsa endise politseiniku Jevgeni Brjakiniga Inglismaale, kohus oli sunnitud otsuse tegema tagaselja ning mõistis Adamtuki neljaks aastaks vangi. Eesti vanglasse jõudis Adamtuk alles 2004. aasta detsembris, kui jäi Inglismaal Briti kodaniku võltsitud passiga vahele.