Sotsioloog: kodakondsuseksamit tuleks muuta

Sotsioloog Andrus Saar.

FOTO: Marina Puškar

Sotsiloog Andrus Saar tõdeb, et praegusel kujul Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid pigem hirmutavad mitte-eestlasi.

Saare hinnangul ei toeta Eesti poliitilise eliidi ja ühiskonna hoiakud mitte-eestlaste püüdlusi Eesti kodanikuks saamisel. «Me oleme jõudnud olukorda, kus väga häid lahendusi pole,» sõnas ta.

«Me tahame Eesti kodanikelt lojaalsust ja eesti keele oskust, et nad suudaksid mõista mis siin toimub. Lisaks tahame, et inimene tunneks meie kultuuri ja seadusandlust,» arutles Saar.

Ta ütles, et eesti keele eksami nõude kaotamine kodakondsuse taotlemisel pole kindlasti põhjendatud, sest kas või kohalikus poliitilises elus osalemiseks on keeleoskus hädavajalik.

Küll tuleks Saare hinnangul keeleksamit elulähedasemaks muuta. «Minu uuringud on näidanud, et nende inimeste hoiak Eesti riigi suhtes, kes on läbinud kodakondsuseksamid, tegelikult ei parane, vaid isegi halveneb mõnevõrra, mis tähendab, et nad tunnetavad protsessis teatud tõrjutust,» ütles Saar.

Saar rääkis, et tihti pole keeleksamiks ette valmistavad kursused kuigi hea tasemega ja rõhuvad liialt grammatikale ja mitte kõnekeelele.

Saar pani ette võimaldada inimesel kodakondsusseaduse eksam teha temale sobivas keeles, sest tegu on äärmiselt spetsiifilise terminoloogiaga, mida isegi eestlane ei pruugi taibata.

«Kultuuriline test oleks märksa parem, kui seaduse tundmise eksam,» lisas ta samas.

Saar tõdes, et Eestile on kindlasti ohuks, et Venemaa kodakondsuse võtjate arv suureneb, kuid praegu ei võida halli passi omanik Eesti kodakondsusest suurt midagi. «Halli passi omanik on praegu kõige paremas olukorras, sest saab viisata Venemaale reisida ja ka Schengeni ruumis piiranguteta liikuda,» tõdes Saar.

Saar märkis, et muutusteks on eelkõige vaja poliitilist tahet nii Eesti kui Venemaa poolt. «Me peame hakkama Eesti riiki edasi arendama ja seda ei saa teha läbi vastandumise,» rõhutas ta.

Tagasi üles