Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2067411t1hc528.jpg)
Mehed seisavad poodiumil ja juhivad puldiga taamal lennukalt trampliini ületavaid autosid automudelistid ei pea rallisõidust ihaldatava adrenaliinikoguse kättesaamiseks teps mitte ise rooli istuma.
Vähe sellest ralliautodest ei pea isegi suurt midagi teadma, kinnitas huvimudelist Jaan Kikka.
Automudelistide ring on Eestis suhteliselt kitsas ning asjast huvitatud lävivad üksteisega sõbralikult. «Vajadusel aitavad kõik kõiki,» märkis Kikka.
Nagu päris
Abi läheb vaja näiteks võistlustel, kus poole- kuni kolmveerandtunnises finaalsõidus tuleb miniatuurset masinat mitu korda tankida, sest kütust jagub sel vähem kui kümneks minutit. Kui oma mehaanikut pole, tulevadki appi need, kes parasjagu rajal võistlemas pole.
«Muidugi tuleb siin osav olla, tankimisrekord on 1,5 sekundit,» rääkis Kikka.
Eestis on enamlevinud off-road-mudelid mõõdus 1:8 ning kaaluvad keskmiselt 3,5 kilo. Mudelitel on olemas kõik suurtele sõidukitele iseloomulikud osad, ainult miniatuurses vormis.
Ka autosid kirjeldades läheb käiku terminoloogia, millest midagi mõikavad eelkõige autoasjatundjad. Nii saavad just nemad täpselt aru, mida tähendab see, et 3,5-kuupsentimeetrise töömahuga mootor teeb üle 40 000 pöörde minutis ja arendab kuni 3,5 hobujõudu.
Nende näitajatega tillukesed bagid võivad tasasel maal sõites saada maksimumkiiruseks kuni 80 kilomeetrit tunnis. Võistlusrajal jääb kiirus keskmiselt 35 kilomeetrini tunnis.
Mootori ja jõuülekande vahel on tsentrifugaalsidur, mille abil saab mootor ka tühikäigul töötada nii püsib auto vajadusel paigal. Masinatel on olemas vedrud ja amortisaatorid. Reguleerida saab peaaegu kõike, näiteks amortisaatorite jäikust, rataste külgkallet ja kokkujooksu jne.
Kütusena läheb bensiini asemel küll käiku nitrometaani ja õli segu, mille liiter maksab 100 krooni ringis. Õnneks jagub kümnest liitrist pea terveks hooajaks.
Iga ilmaga
Tavaliselt saab tillukeste autodega sõita kus iganes, ent võistlusi peetakse selleks ehitatud radadel. Eestis on kolm rada: lisaks paar aastat tagasi Tartusse ehitatud esimesele rajale on rajad loodud ka Kose ja Pärnu lähistele.
Oma rajaga käib kaasas muidugi tükk peavalu mõni aasta saadi kasutada teaduspargile kuuluvat maalappi Tartu-Valga maantee ääres, kuid seoses algavate arendustöödega jäävad mudelistid sellest peagi ilma.
Õnneks leiti uus maatükk praegusest vaid kolm kilomeetrit eemal. Selle rentisid mudelistid kohalikult talumehelt. Laupäeval peetigi vanal rajal hüvastijätuvõistlus ja suviste meistrivõistluste Tartu etapid on juulis juba uuel rajal.
Et siinsed rajad on tasemel, näitab seegi, et nii Läti kui ka Soome automudelistid osalevad Eesti meistrivõistlustel meeleldi. «Ainult et nad teevad meile enamasti pika puuga ära nemad on selle alaga kauem tegelnud,» nentis Kikka.
Nii suvised meistrivõistlused kui ka talvine Wintercup toimuvad aga alati, hoolimata ilmast iga ilmastikunähe toob võistlusele omad nüansid. Talvel kipuvad mudelid jäätuma ning külmaga muutuvad muidu igati vastupidavad keredetailid rabedaks.
Vihm ja muda muudavad auto jälle mõne kilo raskemaks, mis on Kikka sõnul ainult hea tehniliselt korras auto jõuab sellistes tingimustes suurema tõenäosusega etteotsa.
Vaja palju harjutada
Automudeliste on Eestis vaid paarkümmend. Selle üks põhjus võib olla hobi kulukus. Mudelistid viskavad omavahel koguni nalja, et on parem, kui naine nende asjade maksumust ei tea.
Uue automudeli hind jääb 6000 ja 30 000 krooni vahele, kuid algaja võiks Kikka soovitusel proovida kasutatud mudelit, mille hinnad algavad mõnest tuhandest kroonist. Raha kulub ka varuosadele. Mudelit soetades ei maksa tegutseda uisapäisa, vaid püüda uurida näiteks automudelistide internetifoorumist www.street.ee/mudelism, millest alustada.
Kuigi klubis käivad koos võidu sõitmas nii isad kui ka pojad, oleks klubi Kikka sõnul väga huvitatud noorte pealekasvust. See jääb aga eelkõige raha taha pidama, sest seni ei ole meestel olnud võimalik oma rahakoti toel osta mõnd vaba masinat, mida uustulnukatele harjutada anda.
Võidukaks automudelistiks saamiseks peab aga palju harjutama.
Mis juhtub mudelistidest sõpradega, kui ühe auto teise omale peaks liiga tegema? «Omavahel tülli pole me pööranud, kuid sõimamist on olnud küll kõvasti,» naeris Kikka. Viimasel ajal püütakse end siiski valitseda, sest kuigi automudelism annab oma põnevusega paraja annuse adrenaliini, läheb seal hästi just kannatlikel ja rahulikel inimestel.