Pärast kahte luhtunud üritust on Tallinna tehnoloogiapargi praegused arendajad siiski täis indu, et nüüdisaegse teaduslinnaku rajamine Mustamäel täie hooga käima lükata.
Äri ja teadus löövad Mustamäe teaduslinnakus sõbralikult käed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tehnoloogia- ehk teaduspark laiutab Mustamäel Akadeemia tee ning Raja ja Mäealuse tänava vahelises kolmnurgas 25 hektaril, millest 10 hektarile on ette nähtud ruumid kõrgtehnoloogilistele firmadele.
Praegu on sealsetes valdavalt Nõukogude ajal püstitatud hoonetes ettevõtetele välja rentida 45 000 ruutmeetrit pinda, millest tulevikus lammutatakse kaks kolmandikku ehk umbes 30 000 ruutmeetrit.
Tehnoloogiapargi infrastruktuuri arengu eest vastutava juhatuse liikme Olav Antoni sõnul ei ole otstarbekas renoveerida vanu ja viletsas seisus hooneid. Mõttekam on hoopis ehitada uued ja tänapäevased majad. Esialgse kava järgi peaks Tallinna tehnoloogiapargis lõpuks olema 120 000 ruutmeetrit kasulikku pinda, millest 105 000 tuleb alles ehitada.
«Ma ei usu, et oleme Ülemiste Cityle otsesed konkurendid, kuid meie eesmärgid on sarnased küll, sest püüame majutada niinimetatud mõtlevaid firmasid,» selgitas tehnoloogiapargi juhatuse esimees Kaupo Pastak. «Eesti on nii väike, et omavahel võistelda oleks natuke väiklane.»
Kallis ettevõtmine
Praegu on OÜ Casa Projekt koostatud tehnoloogiapargi detailplaneeringu eskiis kooskõlastamisringil Tallinna linnavalitsuse allasutustes. Kui see asi ühele poole saab, on võimalik juba päris detailplaneeringu juurde asuda. Antoni sõnul on niikaugele jõudmiseks vaja lõplikult selgeks rääkida veel mõned pisikesed vaidlusalused küsimused.
Tehnoloogiapark on kallis ettevõtmine. Mõni aasta tagasi uskusid Tallinna Tehnoloogiapargi arendamise sihtasutuse juhid, et hakkama on võimalik saada miljardi krooniga, kusjuures kogu raha loodeti sisse kasseerida erainvestoritelt. Nüüd on asjad muutunud. Pastaku väitel kulub tehnoloogiapargi rajamisele lähema kümne aasta jooksul umbes kaks miljardit krooni.
Kui Eesti oli Euroopa Liitu astunud, sai selgeks, et vajalikku raha on võimalik taotleda Euroopa Liidult riikliku arenguprogrammi kaudu. Ka Eesti riik on huvitatud, et see projekt võimalikult kiiresti teostuks.
Esimese pääsukesena valmib tänavu suvel Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluva loodusteaduste maja taga kolmekorruseline hoone, kus hakkab pesitsema esialgu neli kõrgtehnoloogilist firmat. Tõenäoliselt veel aasta lõpus saab Akadeemia tee ning Raja tänava nurgal nurgakivi büroohoone, mille ülemisele korrusele tuleb biotehnoloogia kontor-labor.
Pastaku väitel on huvi tehnoloogiapargi rendipindade vastu suur. Enamikus on tegemist pisikeste firmadega, millest suur osa tegutseb infotehnoloogia vallas. Paljud neist konkureerivad omavahel, kuid see ei takista firmasid edaspidi külg külje kõrval töötamast ja ühiselt suuri projekte käivitamast. Kokkuvõttes aitab niisugune koostöö kindlasti tõsta Eesti kui infotehnoloogiliselt kiiresti areneva riigi mainet.
«Loodan, et tehnoloogiapargi mõnes mõttes klubiline tegevus välistab seniste konkurentide soovi üksteisele jalga taha panna,» ütles Pastak.
Kasiinosid ei tule
Firmade suur huvi on tingitud sellest, et samas kõrval asub Tallinna Tehnikaülikool, mis toodab ettevõtetele vajalikku tööjõudu ja pakub teadusuuringuid. Tudengid saavad käia tutvumas kõrgtehnoloogiliste seadmete ja laboritega ning niimoodi tekib neil võimalus juba õpingute käigus tehnoloogiapargi projektides kaasa lüüa.
Teine põhjus peitub samasuguste võimalustega kinnisvara nappuses nii Tallinnas kui mujal Eestis. Kõik soovijad endale tehnoloogiapargis siiski ruume rendile ei saa. Sihtasutus valib põhjalikult firmasid, kes oma olemuselt ja eesmärkidelt sellesse keskkonda sobivad.
Enamik neist on kasumit taotlevad ettevõtted, kes hakkavad levitama TTÜ teadusuuringute tulemusi ning oma oskusteabe ja kõrgtehnoloogilise toodangu müügist saadud tulu vähemalt osaliselt jälle teadusarendusse investeerivad.
Antoni sõnul ei ole Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise sihtasutus tavaline kinnisvaraarendaja. «Me ehitame endale ehk oma klientidele hooneid, kus pakume neile väärtust lisavaid teenuseid,» märkis ta. «Me ei püüa ruutmeetreid võimalikult kiiresti ja tulusalt maha müüa. Kogu kinnisvara, mille me siia rajame, jääb meie omandusse.»
Pastak ütles, et kui kliendid nõuavad, võib tehnoloogiapark ehitada ka lasteaia, spordisaali või mõne muu ühiskondliku rajatise, kuid see ei ole eesmärk omaette. Kortermaju suurele maa-alale samuti ei kerki. Võib-olla hotell, kui selle järele vajadus peaks tekkima.
«Kasiinosid või muid lõbustusteenuseid pakkuvaid asutusi me siia kindlasti ei luba,» kinnitas ta. «Tehnoloogiapark on eelkõige mõeldud selleks, et luua võimalikult head tingimused viljakaks töötegemiseks.»
Tallinna tehnoloogiapark
2001. aastal sõlmisid Tallinna linn, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridusministeerium ning Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) koostööleppe Tallinna tehnoloogiapargi rajamiseks.
13. märtsil 2003 moodustasid samad osapooled Tallinna Tehnoloogiapargi sihtasutuse, mille strateegiline juhtimine on 8-liikmelise nõukogu kätes.
Nõukogus on neli kohta riigil, kaks kohta Tallinna linnal ning kaks kohta TTÜ-l.
Tehnoloogiapargi eesmärk on vähendada teadusmahukate firmade arenguriske pakkudes väärtust lisavaid teenuseid ja kõrgetasemelist infrastruktuuri.
Tehnoloogiapargi väärtused on avatus, koostöövalmidus, pädevus, usaldusväärsus, võrdõiguslikkus ning kliendikesksus.
Allikas: Tallinna tehnoloogiapark