Ehkki politsei on juba ammu teadustanud, et kiiruseületajaid ei püüta põõsastes passides ja eesmärgiga võimalikult palju trahve välja kirjutada, märkavad maanteedel sõitjad aeg-ajalt siiski taas puu või põõsa taga radariga seisvaid politseisõidukeid. Politseiameti kinnitusel avaliku kontrolli poliitika muutunud pole.
Postimees.ee lugeja märkas eile Tallinna-Tartu maanteel sõites kolme politseipatrulli, millest kaks olid end põõsa või puu taha varjanud.
«Üks eravärvides sõiduk, milles istusid politseimundris ametnikud sees, parkis teepervel. Aga kaks politseivärvides sõidukit olid ikka konkreetselt ära end peitnud, parkides põlluteel täpselt puu või põõsa taga ja suunates radarit täpselt selles suunas, mille eest nad varju jäid,» kirjeldas sõitja. «Ometi on politsei nii palju sellest rääkinud, et enam salaja ei mõõdeta,» imestas ta.
Tema sõnul peitis üks politseiauto end põõsa taga maantee 31. ja teine puu taga 122. kilomeetril.
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna juhajata Tarmo Miilits kinnitas, et politsei pole muutnud oma poliitikat ja teeb jätkuvalt liiklusjärelevalvet, sealhulgas kiiruse kontrolli, avalikult.
«Tihtipeale on aga suured trassid, nagu Tallinna-Tartu maantee, aga ka Tallinna ringtee, kus on suured riskid ja juhtub palju õnnetusi, ehitatud nii, et sinna lihtsal polegi võimalik kuskile politseiautot seisma panna,» sõnas Miilits. «See võibki tekitada tunnet, et politsei on auto puude vahele lükanud, aga mujal seisteks segaks see rohkem.» Miilits selgitas, et liiklusjärelevalvet tehakse analüüsipõhiselt, ehk rohkem kontrollitakse olukorda seal, kus juhtu õnnetusi rohkem.
Politseidirektor lisas, et maanteeametiga on kokku lepitud, et uute trasside projekteerimisel ja väljaehitamisel võetaks arvesse politsei palvet, et ehitataks kohti, kuhu oleks võimalik ka patrullautot töö tegemiseks ohutult parkida.
Politseiameti kinnitusel ei ole politsei kiirusemõõtmise eesmärk lihtsalt trahvide tegemine, vaid rikkujate avastamine ning liikluse rahustamine.