Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2072487t1hc361.jpg)
Sel nädalal paigaldasid Ida-Tallinna keskhaigla ortopeedid esimest korda põlveproteesi kompuutertehnoloogia abil. Kui muidu hindas kirurg röntgenipildi ja silma järgi, kust lõigata ja kuidas liiges paigaldada, siis nüüd andis juhiseid arvuti.
«Arvuti fikseerib andmed põlve ja sidemete seisundist, analüüsib olukorda ja pakub parima lahenduse proteesimiseks. Nii saab ortopeed operatsiooni täpsemalt planeerida ja selle käigus ka jälgida, kas kõik läheb nii, nagu planeeritud,» selgitas haigla ortopeediaosakonna juhataja Andres Kööp.
Arsti sõnul on proteesi paigalduse puhul oluline, et luu oleks lõigatud täpselt ja liiges oleks balansseeritud. «Öeldakse, et kirurgi silm on sõrme otsas. Nüüd ei ole vaja luud nii palju lahti lõigata, et silma ja sõrmega igale poole jõuda,» rääkis ta. «Saame kogu info arvutist.»
Nagu GPS autol
Tehnoloogia on välja töötatud firmas Johnson & Johnson AB. Selle Eesti filiaali tootespetsialisti Taavo Kivistiku selgituse kohaselt kinnitatakse patsiendi reie- ja sääreluusse vardad anduritega, millel on otsas kolm väikest kera. Infrapunakaamerast lähtuv kiir suhtleb nendega ja saadab info arvutisse.
«Tehnoloogia on võrreldav GPS-süsteemiga autol. Nagu autol aitab GPS leida õigeima tee, nii aitab see vahend kolme dimensioonipildiga leida optimaalseima lahendi,» võrdles Kivistik.
Kööbi väitel tagab uus tehnoloogia lisaks väiksemale haavale patsiendile püsivama ja vastupidavama asendusliigese. «Lõikuse edukuse määrab eelkõige proteesi paigalduse täpsus. Liiges peab sobima nagu võti lukuauku,» sõnas ortopeed. «Tavalise lõikuse puhul võib esineda rohkem tüsistusi ja sageli tuleb teha kordusoperatsioone.»
Haiged ootavad
Ida-Tallinna keskhaigla andmeil paigaldatakse Eestis aasta jooksul ligi 1200 põlveliigese endoproteesi. Umbes 40 juhul tuleb vana protees uuega asendada.
Ida-Tallinna keskhaiglas tehakse Kööbi sõnul niisuguseid lõikusi aasta jooksul 200220. «Kompuutertehnoloogiline operatsioon on kindlasti kallim, kuid tagab edaspidi kokkuhoiu, kuna korduslõikusi pole vaja,» arvas ta.
Kööbi kinnitusel on põlveproteesi vajavaid haigeid palju. Nüüd tuleb hakata haigekassale tõestama niisuguse operatsiooni vajadust, et saada sellele terviseteenusele uus hind. Alles siis saab mõelda kalli aparatuuri soetamisele.
DePuy-nimeline aparatuur maksab umbes 1,3 miljonit krooni. Firma andis selle ajutiselt haigla kasutusse, esialgu tehakse vaid mõned uutmoodi operatsioonid.
Kivistik selgitas, et vastavat tarkvara lisades saab samal viisil teha ka puusa-, randme-, sõrme- ja hüppeliigese endoproteesimist.