Moskva pole rahul Eesti uue keeleseaduse eelnõuga

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleõpikud.
Keeleõpikud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Venemaa välisministeerium avaldas täna Eesti uue keeleseaduse eelnõust ajendatud kommentaari, milles süüdistas Euroopa Liitu ükskõiksuses venekeelse elanikkonna väidetava keelelise ahistamise suhtes Eestis.

«On kurb, et end demokraatia ja inimõiguste eest võitlejatena määratlevad Euroopa Liidu riigid hoiduvad ELi solidaarsusest lähtudest objektiivselt hindamast humanitaarolukorda Eestis,» seisab ministeeriumi koduleheküljel avaldatud kommentaaris.

Vene ministeerium kinnitas, et Eesti astub järjekordseid samme karmistamaks keelepoliitikat mitte-eestlastest elanike suhtes.

Oma väite tõestamiseks viitas ministeerium uue keeleseaduse eelnõule, mis laiendab keeleinspektsiooni õigusi.

Ministeerium lisas, et eelnõu keelab riigiametnikel mitte-eestikeelse avaliku esinemise ja omavahelise suhtlemise ka neis piirkondades, kus elab palju muukeelseid inimesi.

Ministeerium teatas, et igal riigil on õigus tugevdada riigikeelt, kuid vastavad sammud ei tohi ahistada rahvusvähemusi, eriti siis, kui riik on mitmerahvuseline.

Haridusministeeriumi keeleosakond lubas valitsusele esitada keeleseaduse uue redaktsiooni selle aasta septembris või oktoobris.

«Juunis otsustas ministeeriumi keeleosakond panna avalikule arutlusele seaduse uue redaktsiooni, mille käigus saavad kõik huvigrupid avaldada arvamust ning esitada ettepanekuid,» on osakonna peaspetsialist Riina Koolmeister BNSile öelnud.

Pärast avalikku arutelu võtab komisjon teema septembris uuesti päevakorda ning vaatab ettepanekud üle, seejärel läheb redaktsioon valitsusse.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas moodustas ministeeriumide, Tartu ülikooli, riigikogu, integratsiooni sihtasutuse ja keeleinspektsiooni esindajatest koosneva töögrupi möödunud aasta sügisel. Toona ütles ta, et kindlasti ei minda keelepoliitika põhitõdede kallale, kuid kuna aeg on edasi läinud, tuleb eesti keelt kaitsta üha uute ohustajate, sealhulgas eestlaste endi lohaka keelekasutuse eest.

«Meie eesmärk on suunata kasutajaid eesti keelt rohkem austama,» lausus ta.

Lukase sõnul on 1995. aastal vastu võetud keeleseadust muudetud 18 korda, mistõttu on mitmed eksperdid pidanud seadust ebaühtlaseks ning viidanud selle vähesele üldistusastmele.

Märksõnad

Tagasi üles