Täna kiitsid nii Res Publica üldkogu kui Isamaaliidu suurkogu heaks kahe erakonna ühinemise jõuks, millest loodavad Eesti konservativismile uut hingamist.
Isamaaliidu ja Res Publica üldkogud kiitsid liitumise ülekaalukalt heaks
4. juuni 2006, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühenderakonna moodustamise poolt hääletas 354 erakonna tänasel suurkogul viibinut, vastu oli 13 ja erapooletuid kolm, teatas erakonna poliitikasekretär Margus Tsahkna.
Res Publica üldkogul hääletas ühinemise poolt 511 saadikut, vastu oli üks ning erapooletuid
Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas väitis suurkogul peetud kõnes, et Eestil vajab alalhoidlikku, kõike head säilitavat poliitikat, mis oleks süsteemne ja millel oleks poliitikas pidevalt suur esindatus.
«Konservatiivse ühisjõu moodustamiseks on praegu parim võimalus. Isamaaliit ei saa olla rasvases rahulolus suureneva rahva toetuse tõttu ja oodata, et valimisvõit ise sülle kukuks,» lisas ta.
Taavi Veskimägi ütles Res Publica üldkogul, et uue konservatiivse erakonna moodustamine on ajalooline samm, mis täidab Res Publica ajaloos seatud peamise ülesande ühendada paremjõud, kuid märgib ka uue ajastu algust.
«See on uue ajastu algus Eesti poliitikas laiapõhjaliste rahvaerakondade ajastu algus, ühenderakond ei ole kitsas sõpruskond, vaid poliitiline organisatsioon, kuhu mahuvad erinevad inimesed,» rääkis Veskimägi.
Res Publica eestseisus ja Isamaaliidu juhatus teatasid 4. aprillil otsusest erakonnad ühendada, mis tänaste otsustega ka teoks sai.
Erakondade juhtimise ühendamiseks kehtestatakse üleminekuaeg kuni 2007. aasta juunini, kui toimub ühinenud erakonna üldkogu.
Selle ajani on ühenderakonna esimeesteks korraga Tõnis Lukas ja Taavi Veskimägi, pärast 2007. aasta juunit peaks partei saama uue esimehe.