/nginx/o/2013/09/05/2074947t1h519e.jpg)
1970ndatel popiks saanud tüdrukutebänd MERL on tagasi: täna õhtul esinevad kunagisest nelja-naise-bändist kolm Marju Kuut, Reet Linna ja Lagle Alpius Tallinnas Mustpeade majas. Naised on küll ärevil, kuid kinnitavad, et põruda nad ei karda.
Taasühinenud MERL lubab rõõmsat õhtut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastakümneid tagasi MERLi looja olnud Marju Marynel Kuudi sõnul sündis bändi elluäratamine tema juubeli-galakontserdil märtsi lõpus MERLi esinemine läks rahvale hästi peale. Hiljem küsisid paljud, et millal neid laule jälle kuulda saab ja kus ansambel esineb. «Nii tekkis paras võimalus see taaselustada,» räägib Kuut.
Bändi teine liige, tuntud telenägu ja «Laulge kaasa» eestvedaja Reet Linna tunnistab, et väike pabin on ühinemise pärast sees.
33 aastat pausi
«Kui sa teed nii pika aja järel comebacki me pole ju 33 aastat koos laulnud , on väga lihtne mark täis teha,» sõnab Linna lustakalt. Ometi ei kõhelnud ta hetkegi. Just nagu kolmas veteranlaulik Lagle Alpiuski, kes on tuntust kogunud eelkõige legendaarse ansambliga Laine. «Miks mitte vanade heade sõbrannadega taas teha seda muusikat, millega on seotud imelised mälestused,» rõõmustab ta.
Täna õhtul puudub lavalt vaid Kanadas elav Elle Kalmo. Kuudi sõnul on nad kunagise kolleegiga tihedas kirjavahetuses ning kui Kalmo kuulis, et MERL annab taas kontserdi, tahtnud ta meeletult Eestisse tulla. «Aga me tegime talle selgeks, et MERL tuurile ei lähe ja suurteks staarideks ka ei kavatse hakata,» naerab Kuut.
Aastatel 1971-1972 tegutsenud MERL tõi Eesti muusikaellu sellised hittlood nagu «Chirpy-chirpy», «Sacramento» ja «Tundeist sünnivad laulud». Peaaegu kõik omaaegsed lood tulevad taasesitusele tänagi õhtul.
Kuut rõhutab, et kavva võeti lihtsamad lood, sest mõnel palal oli omal ajal nii raske seade, et praegusel saatebändil oleks neid keeruline mängida. Ent keerulisemate seadetega kunagi hiljem välja tulemist naised ei välistanud.
Kontserdil ka üllatajad
«Et me ise töödelda ei viitsi, võiks keegi teine mõne huvitava töötlusega välja tulla. Näiteks Vaiko Eplik on meie «Heinavedu» väga huvitavalt tõlgendanud. Miks mitte koos temaga laulda,» pakub Linna.
Nii Kuut, Linna kui ka Alpius lubavad, et õhtune kontsert pakub piisavalt elamust, sest oodata on ka põnevaid üllatusesinejaid. Liiatigi lubavad nad pealtvaatajatel endale küsimusi esitada. «Tahame, et vaatajatel oleks piisavalt mugav ja õhustik oleks rõõmus,» lausub Alpius.
Samade omadussõnadega meenutavad prouad bändi minevikku: hoolimata paariaastasest tihedast tööst on nad kogemusega igati rahul. «Olime ju üldse esimesed, kes hakkasid laulma inglise keeles, sest Venemaal tuuritades laulsime bäkki nii Jaak Joalale kui ka Tõnis Mäele. Mäletan, et ühe laulu jaoks värvisime end isegi mustaks nagu neegrid, et oleksime kui mustad laulvad pesunaised,» itsitab Alpius.
See, et kvarteti ajalugu üsna lühikeseks jäi, lauljannasid ei heiduta. «Aga seda, et me kunagi taas kokku tuleme, ei osanud mina küll uskuda,» lisab Linna.