N, 9.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Masuaeg täitis raamatukogud lugejatega

Masuaeg täitis raamatukogud lugejatega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Praegu töötu endine müügikonsultant Kadri Ottas kinnitas, et töötul on rohkem aega lugeda, ja laenas Tallinna keskraamatukogust vahva sõduri Švejki juhtumistest pajatava raamatu.
Praegu töötu endine müügikonsultant Kadri Ottas kinnitas, et töötul on rohkem aega lugeda, ja laenas Tallinna keskraamatukogust vahva sõduri Švejki juhtumistest pajatava raamatu. Foto: Toomas Huik

Raskel ajal jälgivad inimesed enne raamatuostu hoolsamalt rahakoti sisu. Raamatukoguhoidjad üle Eesti kinnitavadki kui ühest suust: tänavu on märgatavalt kasvanud nii külastajate kui ka laenutuste arv.

Kõige meelsamini loetakse praegu uuemat eesti ilukirjandust, kusjuures küsitakse just neid raamatuid, millest meedias räägitakse. Populaarsed on ka elulood, reisikirjeldused ja ajalugu käsitlevad teosed.

Pärnu keskraamatukogu arendusjuht Heinike Sinijärv tunnistas, et suvi on olnud üllatavalt tihe. «Käiakse tunduvalt rohkem ja poole aastaga on end lugejaks vormistanud 200 inimest rohkem kui eelmise aasta esimesel poolaastal,» ütles ta.

Kui läinud aastal käis päevas keskmiselt 600 inimest, siis tänavu 700 inimest. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga oli tänavu Pärnus koguni 40 000 laenutust rohkem.

Kas raskel ajal laenutatakse rohkem ka eneseabiraamatuid? «Märgatavalt rohkem neid ei võeta, sest abiõpikud on populaarsed olnud kogu aeg,» tõdes Sinijärv.

Tartu linnaraamatukogus on samuti aastataguse ajaga võrreldes suurenenud nii külastajate kui ka laenutuste arv, kasvanud on ka interneti kasutajate hulk. Erialakirjandust laenutati juulis võrreldes läinud aastaga ligikaudu 15 protsenti enam, ajakirjanduse laenutused on suurenenud ligi kaheksa protsenti.

«Kuna ühe osa meie suvisest kasutajaskonnast moodustavad kõrgkoolidesse sisseastujad, siis sel perioodil laenutatakse palju testiraamatuid ja psühholoogiaalast kirjandust,» tõdes raamatukogu teenindusosakonna juhataja Merike Karolin.

Aasta ringi on Tartus suur huvi reisikirjanduse vastu, suvel lisandub sellele kaartide laenutus. Huvi on ka ingliskeelsete reisjuhtide vastu, mis tutvustavad Eestit pisut põhjalikumalt.

Kui erialase kirjanduse laenutamise puhul mängib suurt rolli aastaaeg – kevadel aiandus ja kodukujundus, sügisel seene- ja kokaraamatud –, siis ilukirjanduse laenutused on stabiilsemad. Selle järele on pidev nõudlus ja laenutuste arv on kasvanud vaid 5,3 protsenti.

Ka Karolin kinnitas, et eneseabiraamatute populaarsust pole masuaeg suurendanud, sest nagu alternatiivmeditsiingi on eneseabi teema läbi aegade Tartus huvipakkuv olnud.
Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam kinnitas, et neilgi on lugejaid juurde tulnud. Tänavu esimesel poolaastal kasutas nende teenuseid 53 146 inimest ja kojulaenutusi oli 844 026
(2008. aastal 50 214 kasutajat ja 759 538 laenutust).

Oma osa on selles kindlasti raamatukogu kasutamise eeskirja muutusel alates läinud aasta märtsist – nüüd saavad teavikuid ilma tagatiseta laenata ka need lugejad, kellel ei ole Tallinna sissekirjutust.

Eelmisest aastast on tänu muutunud autorikaitse seadusele võimalik koju laenata ka CD-plaate, mida varem sai vaid raamatukogus kohapeal kuulata.
Ka rahvusraamatukogu kogude direktor Ülle Talihärm kinnitas, et lugemissaalide täitumus on selgelt suurenenud.

Laenuosakonna juhataja Sirje Roogna hinnangul on alates 1. aprillist, mil kojulaenutamise teenust hakati pakkuma, laenutatud üle 4000 teaviku. Enamiku sellest moodustab õppe- ja uurimistööks vajalik kirjandus humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas.

Märksõnad
Tagasi üles