Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2076339t1h3580.jpg)
Kui juuni alguses Faktum & Ariko läbi viidud erakondade populaarsusuuring annab Keskerakonnale toetuseks 22 protsenti, siis nädal hiljem tehtu koguni 31 protsenti, vahendab Eesti Päevaleht.
Sotsioloog Kalev Petti Faktum & Arikost põhjendas seda asjaoluga, et Keskerakonnale suuremat toetust näidanud uuringus kasutati vastusevariantidega küsimusi, kus inimestel on lihtsam oma eelistusi välja öelda.
«On inimesi, kes ei oska öelda, millist erakonda nad konkreetselt toetavad. Ilmselt tekitab see sellist liikumist, mille vastu Keskerakond on tundlikum,» ütles ta, leides, et ilmselt valivad kindla eelistuseta inimesed vastusevariantide seast just suurima erakonna ehk Keskerakonna.
Tavaliselt on erakondade populaarsust uurivad küsitlused spontaansete vastustega ehk ilma vastusevariantideta ning Petti hinnangul oleks spontaansete vastuste korral Keskerakonna toetajate protsent ikkagi 22 ringis püsinud.
Täna avaldatud küsitluses järgnes Keskerakonnale (22 protsenti) Reformierakond (15), kolmandal kohal oli kaheksa protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond, millele järgneb Isamaaliit seitsmega. Viiendal kohal on viie protsendiga Rahvaliit ning kuuendal kahe protsendiga Res Publica.
Oma eelistust ei osanud nimetada 28 protsenti vastanutest ning mõnda muud erakonda eelistas üks protsent.
Faktum & Ariko küsitles 1.6. juunini üle Eesti 505 inimest vanuses 1874 aastat.
Teise küsitluse, kus uuriti paralleelselt ka presidendikandidaatide populaarsust, tulemustes oli teisel kohal samuti Reformierakond 14 protsendiga. Järgnesid Sotsiaaldemokraatlik Erakond 7 protsendiga ja Rahvaliit 6 protsendiga. Isamaaliit ja Res Publica kogusid kokku 11 protsenti. Taas ei osanud ligi kolmandik ehk 31 protsenti öelda, millist erakonda nad eelistavad.