Rohelise erakonna loojad kinnitasid programmi põhialused

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Marek Strandberg

FOTO: Peeter Langovits

Suure-Jaanis toimunud Rohelise Erakonna algatusgrupi (REAG) üldkoosolekul kinnitati esialgsed programmilised seisukohad ning valiti uus juhatus.

Üldkoosolekul otsustati käivitada algatusgrupi siseselt otsedemokraatlik otsustusmehhanism, mis suurendab organisatsiooni sisemist demokraatiat ning sama põhimõtet soovivad rohelised rakendada ka riigijuhtimises.



«On oluline, et nii nagu nüüdsest REAG-i liikmeilgi, oleks ka riigielus kodanikkonnal võimalik täiendada esindus-demokraatilikult valitud kogude otsuseid,» ütles Marek Strandberg BNS-ile.



Strandbergi sõnul on rohelise mõtteviisi peamiseks aluseks mitmekesisuse toetamine ning otsedemokraatia on oluline just poliitilises kultuuris tasakaalu ja mitmekesisuse loomiseks.



REAG toetas riigikogu poolt 2002. aastal vastuvõetud deklaratsiooni okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis ning nüüdsest on kohustatud ka REAG liikmed selles toodud põhimõtteist lähtuma.



«Seda siis moel nagu ka seda riigikogu on teinud, peavad ka REAG-i liikmed Eestis võimutsenud kommunistlikku režiimi nii inimvaenulikuks kui selgelt kuritegelikuks,» märkis Strandberg.



Üldkoosolek kinnitas ka mitmed seisukohad, millest ja mille ümber käivituvatest avalikest aruteludest kujuneb tõenäoliselt ka tulevase Rohelise Erakonna programm.



Eesmärk on seatud laiaulatusliku tervise-edendamise kava käivitamiseks, milles pööratakse suurt tähelepanu just tervisliku keskkonna ja toidu ning liikumise küsimustele.



Strandbergi sõnul võiks võtmelahenduseks saada vabatahtlik terviseleping ning liikumise ja tervise-edenduse soodustamine nii tulumaksutagastuse kaudu eraisikuile kui karistusmaksudest vabastamisega ettevõtteile.



«Nagu tervise-edendust vajab Eesti ka jätkusuutlikku ravisüsteemi. Siin on sihiks seatud selliste mehhanismide loomine, millega väheneks meditsiini politiseeritus ning suureneks arstide motivatsioon ning tasustavus,» nentis Strandberg.



Strandbergi sõnul on patsiendi jaoks oluline raviarsti pühendumus ning seda saab suurendada vaid töökorraldust märkimisväärselt muutes ning arstide tegevusvabadust ja otsustusõigust suurendades.



Keskkonnahoius soovivad rohelised suurendada nii kogukondade kui vabaühenduste rolli keskkonnakaitses ning suurendada rahva otsustusõigust loodusressursside kasutuses.



Ühe sellise mehhanismina on välja toodud ressursiväärtpaberite idee. RVP-de alusel võiks näiteks teatava osa süsihappegaasi kvootidest (mis teadupoolest on rahvusvahelisel turul kaubeldav ressurss) jagada riiklikult ettevõtete asemel hoopis kodanikele.



2005. aastal teenis Eesti Energia riigi poolt tasuta antud kvooti müües üle miljardikroonise kasumiosa, märkis Stranberg.



Strandbergi hinnangul nõuaks keskkonda puudutav seadusandlus nii kooskõlastamist kui ühe ja selgelt mõistetava seadusliku mütsi alla viimist.



Energeetika vallas on oluline nii uute ja säästlike tehnoloogiate jõuline kasutussevõtt ja Eesti fossiilkütusesõltuvuse võimalikult kiire vähendamine.



«Ressursse säästvate lahenduste juurutamine on Eesti tuleviku jaoks elulise tähtsusega, sest täna kulutame kuni neli korda rohkem energiat ühe krooni teenimiseks kui Euroopa Liidus keskmiselt,» ütles Strandberg.



Roheliste hinnangul peab riik muutuma ettevõtlussektori võrdväärseks partneriks ja seda just sihipäraste investeeringute kaudu inim-, sotsiaal- ja looduskapitali.



Ettevõtjad on oma investeerijarolli ja kohustusi kandnud ning riigi kohuseks on nii oma reservide kui tulevikuvõimaluste arvelt ilma maksukoormust tõstmata tagada, et ühiskonnas oleks piisavalt terveid ja tarku inimesi, keda toetaks nende tegemistes puhas looduskeskkond, nentis Strandberg.



«Nii õpetajate, arstide, politseinike, õpetlaste ja teiste palkade, sissetulekute ning töötingimuste ja garantiide kiire tagamine on vaid osa ühiskondlikus reformist, mida vajame ja see pole mitte pelgalt palga vaid ka töökorralduse ning võimaluste reform,» rääkis Strandberg.



Rohelised võtsid seisukoha ka Euroopa roheliste jaoks aktuaalsetele teemadel nagu NATO kriitika ja homopaaride lapsendamisõiguse seadusliku toetamise taotlemine.



Strandbergi sõnul on REAG-i jaoks NATO liikmelisus ja partnerlustegevused täna ainsaks reaalselt toimivaks julgeolekuliseks tagatiseks Eesti jaoks ning rohelised ei liitu destruktiivse kriitikaga NATO suhtes.



Samuti leiavad rohelised, et homoseksuaalsete inimeste suhteid riiklikult ega seadustega korraldama ei pea.



«See on inimeste eraasi ning seda suhet ei käsitleta kui abielu ega looda sellest tulenevalt ka selliselt kooselavatele inimestele eriõigusi lapsendamiseks," märkis Strandberg.



Üldkoosolekul valiti algatusgrupi juhatusse Tanel Tammet, Maret Merisaar, Aleksei Lotman, Toomas Trapido, Valdur Lahtvee, Ott Köstner, Ruth Tammeorg, Airi Hallik, Agu Kivimägi, Marek Strandberg ja Anti Poolamets.

    Tagasi üles