Brasiilia jalgpalli ja jalgpallurite kuulsust pole sõnadega võimalik kirjeldada ja tavamõistusega haarata. Ka kõik, mis toimus nendega enne MMi ja toimub MMi ajal, on hoomamatu, kirjutab SL Õhtuleht.
Jalgpall on Brasiilias rohkem kui usk
28. juuni 2006, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilia meeskonda kaitseb MMil terve turvavõrgustik. Alates luksushotelli(de)st kuni staadionile saabumisega.
Neljapäeval lõpetas tiitlikaitsja alagrupitee Dortmundis, vastaseks Jaapan. Lihtsale küsimusele, millisest väravast Brasiilia buss siseneb, vastas staadioni ametimees sama lihtsalt: «Ei tea. Ja kui teaks, ei tohiks ilmselt ütelda.»
SL Õhtuleht läks ehku peale elu uurima. Selgus, et pole siin midagi saladuslikku. Kui rohekollane sõiduk lähenema hakkas, löödi üks tänavajupp lihtsalt rahvast tühjaks mitte tee äärde, aga minema.
Staarid kohal, taastus tavaline MM-melu. Andunumad fännid võtsid vaevaks matkata värava taha, kust buss oli just staadioni alla vuranud. Sealt sai ajaloolist neljarattalist pildistada mis sellest, et too asus vähemalt saja meetri kaugusel ja oli vaataja poole taguotsaga.
«Ikkagi parem kui mitte midagi,» ei kahetsenud blondiin nimega Adriana, Ronaldo särk seljas. Ja lisas: «Naljakas, et siin neile lähedale ei lastud. Berliinis küll lubati.»
Sambahullus kandus Euroopasse ligi kuu enne MMi, kui brasiillased alustasid laagrit veitsi mägikülas Weggises.
«Seal on 3000 elanikku, aga treeninguid vaatas iga päev vähemalt 5000 inimest. Roniti isegi ümberkaudsete majade ja mägede otsa. Tänavatel kuulis kohalikust rohkem portugali keelt,» kirjeldas ajalehe Zero Hora ajakirjanik Roberto Alves.
Siis tõi ta kuuldavale uskumatuna tunduva tõe: «Meid, ajakirjanikke, oli seal mõnel päeval umbes 800. Igast treeningust läks kodumaale televisiooni otseülekanne.»
Väidetavalt valinud Brasiilia vutiliit Weggise harjutamispaigaks neljakümne soovija hulgast. Pakkumisi tehtud Prantsusmaast kuni Araabia Ühendemiraatideni, summad ulatunud 1,5 miljoni dollarini.
Saabunud Saksamaale, ei muutunud tähtede elu rahulikumaks. Nende esimest avatud treeningut kaes Offenbachis 25 000 silmapaari.
«Rahvas karjus nagu rokk-kontserdil. Üks teismeline tüdruk pääses väljakule ja sai Ronaldinholt autogrammi,» vahendas Alves. «Taoline vahejuhtum oli ka Weggises, aga meie treener (Carlos Albert Parreira toim) ei teinud neist numbrit. Ütles vaid, et lõbus meeleolu tuleb poistele kasuks ja fännidele nad ju jalgpalli mängivadki.»
Kui aga Brasiilia jumalad juhtuvad viibima kodumaal, muutub kõik viimastel nädalatel Euroopas toimuv justkui lapsemänguks.
«Mullu oktoobris valmistus meeskond valikmänguks Venetsueelaga Belemis. 45 000 vaatajat mahutav staadion oli puupüsti täis juba tund enne treeningu algust. Kes ei mahtunud sisse, püüdis üle kõrge aia hüpata. Mitmed fännid said tõsiseid vigastusi,» kirjeldas Agencia Estado esindaja Jose Motta sünnimaal valitsevat jalgpallihullust.
Tema teada on koondisetreeningu pealtvaatajate rekordarv 80 000.