Tallinna loomaaia aasia lõvisid saab nüüd uudistada lähedalt läbi klaasseina. Uus välispuur läks maksma ligi neli miljonit krooni. Äsja saabunud emalõvist loodab loomaaed algust tulevasele lõvihaaremile.
Juna ja Tori panevad aluse Tallinna loomaaia lõvihaaremile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uues puuris elavad aasta tagasi Saksamaalt Maini-äärse Frankfurdi loomaaiast kohale jõudnud paariaastane isalõvi Juna ning mõne nädala eest Poolast Lodzi loomaaiast toodud aastane emalõvi Tori. Külastajaid lahutab loomadest paks kolmekihiline klaas, mis kannatab välja ka lõvi käpalöögi. Uue välisekspositsiooni ehitas AS Remet.
Suurem pool puurist on Tori päralt, väiksemas osas elab Juna, kes end rahvale praegu eriti näidata ei taha. «Eks Juna ole pisut solvunud, et teda ehituse ajal ruumis kinni hoiti,» tõdes Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. «Pealegi on tema lõviuhkus saanud suure löögi. Nimelt hammustas Juna isa enne Saksamaalt ärasõitu poega sabast, mistõttu jäi uhke loom ilma oma sabatutist. Nüüd, kus lõvitüdruk on kohal, arutavad talitajad, et peaks talle saba otsa ehk injooni siduma.»
Täiendust lõviperele
Väiksem puur jääb varuks selleks puhuks, kui vahel on vaja mõnd lõvi teistest eraldada.
«Emane on veidi hakkajam nagu naised ikka, seepärast jäi talle ka suurem puur,» selgitas Kaal. «Kokku laseme lõvid alati nii, et eeldatavalt agressiivsem läheb võõrale territooriumile, mitte vastupidi.»
Vastastikuse sobivuse korral loodetakse lõviperele lähiaastail täiendust. Esialgu tutvuvad loomad siiski läbi kaht puuri lahutava võre, kokku saavad nad alles pärast sõbrunemist. Kaalu sõnul on aasia lõvid teistega võrreldes kapriissemad tehistingimustes paljunema.
Helsingi loomaaia aasia lõvidel on kutsikaid sündinud paarikümne aasta jooksul vaid paar korda. «Eks see ole üks põhjus, miks me just aasia lõvid valisime: Soomest saame nende hulka kergesti ja väikeste transpordikuludega «värsket verd» tuua,» märkis Kaal. Käimas on ka läbirääkimised, et saada Indiast juurde veel kaks lõvi.
Vaderid olemas
Tallinna loomaaeda teistega võrreldes nentis Kaal, et üle oma varju hüpata pole siiski võimalik ning sellist luksust nagu mõnes Saksamaa loomaaias, kus lõvide ja tiigrite kompleks maksab kaheksa miljonit eurot, loomadele kahjuks võimaldada ei saa.
Kaalu sõnul osutusid lõvid ootamatult populaarseteks elukateks ja vaderitest tekkis lausa järjekord. Juna aastase toiduraha 60 000 krooni tasub Krediidiinfo, mille tegevdirektor Veiko Meos põhjendas hoolealuse looma valikut oma lapsepõlvemälestustega. «Kui me Lasnamäe nõlva all asunud loomaaeda läksime, oli esimene asi joosta lõvi vaatama,» meenutas ta. «Järgmisel nädalal tulevad meie töötajad öisele ekskursioonile ja siis saavad ka «oma» lõvi näha.»
Tori ülalpidamise kulud katab Elcoteq. Firma esindaja Reigo Marosov rääkis, et vaderiraha tasusid tegelikult hoopis töötajad. «Juulis toimub loomaaias meie perepäev ning selle kümnekroonine osavõtumaks lähebki lõvile toidurahaks,» ütles ta.
Aasia ehk india lõvi
Aasia lõvi kunagine levila ulatus Põhja-Aafrika rannikumetsadest üle Põhja-Kreeka ja Edela-Aasia kuni Ida-Indiani.
Veel XIX sajandi keskpaigani Aasias laialt levinud lõvid hävisid tulirelvade kasutuselevõtu järel kiiresti.
1940. aastaks oli aasia lõvi hävitatud kõikjal, välja arvatud Giri metsades Lääne-Indias. Allikas: www.loomaaed.ee