E, 4.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

2300-aastase tuleaseme leiukoht ja vanim puukirik asuvad kõrvuti

Robert Nerman
2300-aastase tuleaseme leiukoht ja vanim puukirik asuvad kõrvuti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vaade kunagi praeguse Juhkentali tänava juures asunud Tiigiveskile 19. sajandi lõpul.
Vaade kunagi praeguse Juhkentali tänava juures asunud Tiigiveskile 19. sajandi lõpul. Foto: Repro

Juhkentali linnaosa ulatub Järvevana teest Liivalaia tänavani ja Siselinna kalmistust Tartu maanteeni. Seal ekskursiooni teha üritades endalegi üllatuseks esimesel korral Juhkentali tänava algusest kaugemale ei jõudnudki.

Oskar Raudmets avastas 1979. aastal sinna jäävas Härjapea jõeorundi piirkonnas ulatusliku asulakoha. Kaasani kiriku värava juurest leidis ta ühe trassi profiilis tuleaseme, mis osutus umbes 2300-aastaseks. See on seni vanim Tallinna kesklinnast leitud tuleaseme koht.

Kirju ajalooga veski

Keskajal asus seal Pleekmäe eeslinn, mida kirjalikes allikates mainitakse esimest korda 1536. aastal Bleke nime all. Arvatavasti tuli Pleekmäe nimi asjaolust, et kohalikud kangrud pleegitasid ümbruskonna vainudel lõuendikangaid.

Juhkentalist läbi jooksnud Härjapea jõge mainitakse kirjalikult esimest korda 1363. aastal Haryenpe nime all. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Selle jõul käivitati juba 13.−14. sajandil vesiveskeid, mille juurde tekkisid peagi elumajad.

Näiteks praeguse Juhkentali tänava juures asunud Tiigiveski rajati 13. sajandil viljaveskina, mis kuulus tsistertslaste nunnakloostrile. 1354. aastal ostis raad veski ära ja andis selle möldrile rendile. Hiljem müüs raad veski nahaparkalile, kes asutas sinna oma töökoja.

1716. aastal rajati sinna admiraliteedi saeveski. 1828. aastal sai linn veski endale, 1843. aastani kasutas seda paberitööstur Johann Wilhelm Donat. Seejärel jahvatas 1886. aastani viljaveski. Edasi tegutses seal ladu.

Aja jooksul muutus veski paistiik mülkaks. Linnavalitsuse korraldusel täideti 200-meetrine veekogu aastail 1910-1911 Estonia vundamendiaugust saadud pinnasega. 1910.–1912. aastail rajati Juhkentali tänavast lõunasse Tiigiveski park, puukool ja aiand.

1962. aastal ehitati puukooli ja aiandi kohale Kalevi spordihall. Hiljem lisandusid tenniseväljakud, kergejõustikumaneež ja staadion.

Tiigiveski täidetud alale rajati 1913. jalgpallistaadion, mis on Tallinna vanim. Seal peeti ka 1921. aastal esimene maavõistlus, kus meie koondise vastaseks oli Rootsi.

Kaasani kirik ja väljak

Liivalaia tänava Kaasani Jumalaema Sündimise kirik ehitati Vene sõjaväelastele erinevatel andmetel kas 1721. või 1749. aastal. See on Tallinna vanim puidust sakraalehitis.

19. sajandi keskel vooderdati kiriku seinad siledate laudadega ja fassaad muudeti klassitsistlikuks. Alles jäi kellatorni barokne kiiver, kiriku pikihoone ehitati madalamaks.

1960ndateni oli pühakoja juures Kaasani väljak. Kiriku kõrval asus mitu elumaja: ühes neist sündis 1929. aastal Aleksei Ridiger, kes tänapäeval on tuntud kui Venemaa patriarh Aleksius II.

Tagasi üles