Iga teise vangi hinnangul on Eesti ühiskond muutunud viimase 15 aasta jooksul ebaausamaks, neljast vangist kolm ei usalda aga ka teisi inimesi, selgub Tallinna, Tartu, Viru ja Murru vangla kinnipeetute seas läbi viidud värskest uuringust, kirjutab Tiiu Põld ajalehes Postimees.
Miks vangid just nii arvavad? Sellele küsimusele justiitsministeeriumi tellitud ja uuringufirma Saar Poll poolt tänavu juunis kinnipeetute seas tehtud väärtushinnangute uuring ei vasta. Samas pole 213 vangi arvamuses ka midagi üllatavat (taheti küsitleda 2534 vangi, kuid vastas vaid 213).
Nimelt esitas sama uuringufirma eelmisel suvel ligilähedased küsimused ka Eesti tavaelanikele, kusjuures nende inimeste arvamus langes vangide omaga peaaegu kokku. Kaks kolmest vastajaist ehk 68 protsenti nentis, et teiste inimeste suhtes tuleb olla ettevaatlik, ning vaid 30 protsenti leidis, et inimesi võib usaldada.
Küsitletud vangid olid tavaelanikest veidi umbusklikumad ehk ettevaatlikkust eelistas neist 72 protsenti, kusjuures vahet polnud, kas kinnipeetu rääkis eesti või vene keelt.
Küsimusele, kas ühiskond on viimase 15 aasta jooksul muutunud ausamaks, vastas iga teine küsitletud vang, et ühiskond on muutunud ebaausamaks. Kolmandik leidis, et ühiskonnas pole olulisi muutusi olnud ja vaid kümnendik nõustus, et ühiskond on muutunud ausamaks.
Küsimusele hea ja kurja määratlusest elus vastas iga teine vang (48 protsenti), et hea ja kuri pole selgelt ega isegi osaliselt normeeritud, vaid pigem kokkuleppe küsimus. 27 protsenti oli seisukohal, et hea ja kurja osas on üldiselt olemas selged normid ning mõnevõrra vähem oli neid, kelle meelest on hea ja kurja osas absoluutselt selged normid.