Kuigi rannahooaeg ei ole veel kaugeltki läbi, ei kipu suvitajad Eesti põhjaranniku mererandades vette, sest veetemperatuur ulatub mõnes supluskohas vaid kümmekonna kraadini.
Jääkülm merevesi Põhja-Eesti randades peletab suvitajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merefüüsik Tarmo Soomere sõnul on põhjuseks idatuuled, mis on veepinna liikuma lükanud.
«Tuul puhub piki randa ja see viib sooja vee eemale, avamere suunas,» sõnas Soomere. «Hoovus on tuulega umbes 45-kraadise nurga all, sellist protsessi nimetatakse apvellinguks,» lisas ta.
Tuul on teisest suunast
Apvelling (ingl k upwelling toim) ehk eesti keeles süvaveekerge tähendab seda, et mere külm süvavesi kerkib pinnale. Rannikuhoovus keerab järsult rannikust eemale ja see põhjustab külma pinnakihi aluse vee pinnaletõusmist.
Soomere hinnangul ei ole see küll midagi väga harukordset, kuid Eestimaa suves siiski tavatu nähtus. «Eestis ei ole selle kohta statistikat tehtud, kuid igal aastal seda kindlasti ette ei tule,» kommenteeris ta.
«See sõltub eelkõige tsüklonite liikumisest,» seletas Soomere.
«Üldjuhul puhuvad meil ikka edelatuuled, kuid vahel, sõltuvalt sellest, kuidas tsüklonid üle Eestimaa liiguvad, võib ette tulla ka idakaarte tuuli,» täpsustas ta.
Soomere sõnul läheb tükk aega, et niisugune nähtus tekiks. «Paari päevaga see juhtuda ei saa,» lausus merefüüsik.
Kas vesi veel sel suvel soojaks jõuab minna, ei osanud ta prognoosida.
«Selleks peab tuul pöörduma tagasi tavalisse suunda, läände või edelasse, ja loomulikult peavad ka ilmad soojad püsima,» sõnas Soomere.
Meelitab kalu
«Tegelikult on apvelling vägagi kasulik, sest see toob merepõhja lähistelt pinnakihti toitaineid ja see meelitab ligi kalaparvesid,» lausus Soomere.
Sagedased on apvellingud Peruus, Araabia meres, Lõuna-Aafrika lõunarannikul, Uus-Meremaa ja Austraalia idarannikul ning Californias. Kõik need on tuntud kalarikaste piirkondadena.
Samas ei pidanud merefüüsik tõenäoliseks, et kalavarud Eestis nüüd massiliselt suureneksid. «Vaevalt, et kala sellepärast Soome poolt siia poole tuleb,» kommenteeris Soomere.
Hoolimata külmast veest oli eile Pirita supelrannas suvitajaid palju ja üksikud julgemad söandasid end ka vette kasta.
«Vesi on päris külm, kui jalgupidi sisse minna, siis kisub ikka jalad krampi,» rääkis Aegviidust Piritale sõitnud Riin. «Meil on kodu ligidal küll väikesed järved, täna otsustasime just siia tulla, aga vesi siin on tõesti külm,» ütles ta.
Eile oli merevesi kõige külmem Tallinnas Pirita rannas, ulatudes vaid seitsme kraadini. Kõige kõrgem oli veetemperatuur Toila rannas, kus soojakraade oli 20.
Külm merevesi
Veetemperatuur Põhja-Eesti mererandades
Kakumäe 10 °C
Stroomi 10 °C
Pirita 7 °C
Kaberneeme 16 °C
Valkla 18 °C
Võsu 13 °C
Toila 20 °C
Narva-Jõesuu 16 °C
Allikas: ilm.ee