Vabariigi valitsus kinnitas täna Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 11 772 krooni, mis tähendab ägedalt vaieldud vanemahüvitise ülempiiri kerkimist ligi 5 000 krooni võrra.
Vanemahüvitise ülempiir kerkib ligi 5 000 krooni võrra
27. august 2009, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemahüvitise maksimumpiir on sel aastal 30 700 krooni ning valitsuse värske otsuse kohaselt tuleval aastal 35 316 krooni. Vanemahüvitise ühe kuu maksimaalne suurus on valitsuse poolt kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.
Vanemahüvitise ülempiiri mittelangemist ning selle kergitamist on ägedalt kaitsnud just peaminister Andrus Ansipi kodupartei Reformierakond. Mitmed opositsiooniparteid on avalikult nõudnud vanemahüvitise maksimumi alandamist, et vähendada seeläbi riigieelarve kulusid.
Ka Reformierakonna valitsuspartner Isamaa ja Res Publica Liit on vanemahüvitise maksimummäära kergitamist kahtluse alla seadnud.
Reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et maksimummäära tõstmine suurendab vanehüvitise kulu 20-25 miljonit krooni. Vanemahüvitise kogukulu riigieelarves on üle kahe miljardi krooni.
Ta märkis, et praegu on maksimummäära saajaid umbes 900 inimest. Üldse on tänavu vanemapalka saanud või saamas 19 521 inimest.