Järjest suurem arv välistudengeid on enda jaoks avastanud Eesti, et siin erinevate programmide ja stipendiumide toel pool aastat või aastakese õppida.
Välisüliõpilasi saabub tänavu rekordiliselt palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigis Eesti suuremates ülikoolides kasvab tuleval õppeaastal tudeerima hakkavate välismaalaste arv, mõnedes peaaegu poole võrra. Täpsed andmed terve aasta kohta pole veel selged, sest kevadel tulevate üliõpilaste arv selgub alles sügisel. Sügisel tulevate tudengite arvu põhjal oletavad aga ülikoolid, et tulemas on uus välisüliõpilaste arvu rekord.
Näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis õppis terve eelmise õppeaasta peale kokku 59 välistudengit, ent selleks sügiseks on end kirja pannud juba 49 välismaalast ning tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna töötaja Riin Kobini sõnul ootavad kevadeks teist samapalju. Ülemöödunud õppeaastal käis tehnikaülikoolis aga vaid 43 vahetustudengit.
Tartus kõige rohkem
Tartu Ülikooli (TÜ) auditooriumides liigub sel sügisel 90 välistudengit ja kevadeks oodatakse veel umbes 70, ütles välisüliõpilastalituse spetsialist Riin Kikkas. Mullu tudeeris TÜs 139 võõramaalast. «Välistudengeid on nii palju, et mul on kogu aeg järjekord kabinetis,» kommenteeris Kikkas järjest kasvavaid numbreid.
Peamiselt tulevad välismaalased Eestisse Euroopa Liidu toetatud Erasmuse programmi kaudu, ent on ka palju kahepoolseid lepinguid ülikoolide või riikide vahel, rääkis Archimedese sihtasutuse Socratese büroo Erasmuse programmi juhataja Kai Treier.
Lisaks järjest kasvavale välisüliõpilaste arvule lahkub ka järjest suurem osa Eesti üliõpilasi mõneks ajaks välismaale tarkust taga nõudma. «Iga kolme Eestist välismaale õppima mineja kohta tuleb kaks Eestisse õppima tulijat,» ütles Treier.
Kui mullu läks välismaale õppima 400-500 eestlast, siis selleks aastaks ennustab Treier umbes 550 Eesti tudengi välismaale minekut. Eestisse tulevate välismaalaste täpse arvu saab tema sõnul aga teada alles pärast õppeaasta lõppu.
Üle poole välismaale õppima minejatest ja raja tagant Eestisse tulijatest kasutab selleks Erasmuse programmi abi, lausus Treier. Erasmus võimaldab õppida välisülikoolis ja seda perioodi arvestatakse samaväärsena koduülikoolis õppimisega.
Hiinlastele meeldib
Kui välisüliõpilaste arvu poolest on teistest üle suured ülikoolid nagu TÜ ja TTÜ, siis võrreldes kooli suurusega meelitavad kõige rohkem välistudengeid ligi hoopis muusikaakadeemia ja kunstiakadeemia, märkis Treier.
EBSi rahvusvaheliste programmide koordinaatori Kelli Saareni sõnul tulevad külalisõppurid kõikjalt Euroopast. «Enim välistudengeid tuleb Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, ent ka lähikonna riikidest nagu Rootsi või Norra,» loetles ta.
Lisaks eurooplastele satub Eestisse õppima ka inimesi eksootilisematest kohtadest. Näiteks tehnikaülikoolis õpivad majandust hiinlased Yan Zhou ja Meixia Chen. Kooli kohta internetist teavet leidnud hiinlased tudeerivad Tallinnas juba möödunud aastast ja neile on Eestis meeldima hakanud.
Isegi siinne ilm ei hirmuta neid. «Olen Põhja-Hiinast ja seetõttu olen selliste ilmadega harjunud, kuigi Eestis on natuke külmem,» ütles Yan. Meixia lisas, et tema on küll soojemast kohast kui Yan, ent temale on lumised talved seda huvitavamad.
Välisüliõpilased Eestis
Tartu Ülikooli tuleb sel sügisel 90 välisüliõpilast, aasta peale kokku ennustab ülikool 160 välistudengit.
Tallinna Ülikooli tuleb sügisel 32 välistudengit, terve aasta peale ennustab ülikool 60 välistudengit.
Tallinna Tehnikaülikooli tuleb sügisel 49 välisüliõpilast ja kevadeks oodatakse teist samapalju juurde.
EBSi tuleb sügisel 60 välistudengit ja kevadeks oodatakse veel umbes 30.