Narva keskerakondliku enamusega linnavolikogu on keskvalitsuse vastuseisu eirates võtnud nõuks püstitada mälestussammas Eesti kaudu Venemaale «akna Euroopasse» raiunud keiser Peeter Esimesele.
Monumendisõda võib minna uuele ringile, seekord Narvas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud neljapäeval andis Narva linnavolikogu koosolek volikogu esimehele Mihhail Stalnuhhinile volitused alustada läbirääkimisi Venemaa Juri Dolgoruki nimelise kaasmaalaste toetamise fondiga Peetri monumendi püstitamise rahastamiseks.
Stalnuhhini sõnul peaks samba maksumus jääma alla poole miljoni krooni ja Vene fondilt loodetakse saada vähemalt pool sellest summast. «Narva linna majanduslik olukord pole veel kiita. Kui vähegi võimalik, üritame teha selliseid projekte ikka abiraha toel,» selgitas ta.
Mõtisklev Peeter
Miks on Narvasse vaja püstitada 1700. aastal linna all Rootsi vägedelt rängalt lüüa saanud Venemaa isevalitseja kuju, on Stalnuhhini sõnul seletatav vajadusega muuta linn turistidele atraktiivsemaks.
«See kuju ei tähista Peetri lüüasaamist Narva all, selle lahingu auks on Narvas Rootsi lõvi monument Karl XII-le,» rääkis Stalnuhhin. «Meie poolt pakutud kontseptsioon on selline, et see on mõtisklev Peeter Euroopa piiril, kes raiunud akna Euroopasse ja mõtleb, mida nüüd edasi teha. Ma arvan, et see on igati vastuvõetav ja meil Narvas ei tohiks küll kellelgi midagi selle vastu olla.»
Stalnuhhin märkis, et samal ajal tegeleb Narva linnavalitsus aktiivselt ka teiste linnaga seotud suurmeeste mälestuse jäädvustamisega kavandamisel on Konstantin Pätsi, Paul Kerese ja Heinrich Stahli monumendid. «Kui fondi otsus rahastamise kohta on positiivne, jõuame Peetri kuju püstitamiseni kõige varem järgmise aasta sügisel,» ütles ta.
Rahvuslased vastu
Narvalaste plaan on juba kohanud teravat vastuseisu rahvuslikult meelestatud ringkondade poolt, kes näevad selles katset taastada Vene tsaaririigi aegse imperaatorikultuse sümbolit.
«Peetri monumendi püstitamise sõnum on lihtne: kel jõud, sel õigus. Millest tuleneb hulk järeldusi, ka see, et Eesti peab kuuluma Venemaale,» leiab isamaaliitlasest ajaloolane Lauri Vahtre.
Samasse paati on otsustanud astuda ka peaminister Andrus Ansip. «Mina küll ei näe põhjust, miks me peaksime siin Eestis Peetrit väga austama. Mina kui tartlane olen nördinud, et Peetri käsul tehti Tartu linn maatasa ja elanikud küüditati,» ütles ta.
Samas nendib Ansip, et valitsusel pole praegu siiski võimalik midagi monumendi vastu ette võtta, sest seaduse kohaselt on see kohaliku omavalitsuse pädevuses. Küll aga lubab Ansip astuda vastavaid samme, kui justiitsministeeriumis valmiv uus seadus selleks võimaluse annab.
«Olukord, kus riiklikult olulisi asju ei otsustata riigi tasemel, ei ole normaalne. Kindlasti ei saa üks vaba riik lubada vallutajatele monumentide püstitamist ja ettevalmistatav seaduseelnõu peab sellised võimalused välistama,» kinnitas peaminister.
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsleri Urmas Volensi sõnul peaks Ansipi soovil koostatava eelnõu esimene versioon valmima septembri esimeses pooles.
Eelnõu tegemisel
«Eelnõu üldiseks eesmärgiks on luua seaduslik võimalus täitevvõimule selliste mälestusmärkide kõrvaldamiseks, mis on olemuslikult vastuolus avaliku korraga või mis kutsuvad üles vihkamisele või õhutavad vaenu lubamatul viisil, mis ülistavad Eesti Vabariiki okupeerinud riike või nende relvajõudusid,» rääkis ta.
Kuna Peeter eelnõu tööversioonis esitatud definitsiooni alla justkui ei mahu, on kavas eelnõu sõnastust veel täiendada, et anda valitsusele märksa suurem manööverdamisruum.
«Eks riigikogus hakkab selle eelnõu ümber kindlasti mürtsu saama,» kommenteeris Vahtre. «Ma kujutan juba ette, milline demagoogia vahutama lüüakse. Aga küllap siis tuleb ka ilmsiks, kes mille poolt ja vastu on.»
Peeter Esimene 1672-1725
Vene tsaar 1682-1721 ja seejärel kuni surmani Venemaa keiser
Algatas ulatuslikke reforme Venemaa moderniseerimiseks ja euroopalikuks suurvõimuks muutmiseks.
Alustas 1700 Rootsi vastu Põhjasõda, et saada Venemaale väljapääs Läänemerele. Sai 30. novembril 1700 Narva all Rootsi kuningalt Karl XII lüüa, seejärel reorganiseeris sõjaväe. Pärast Rootsi peavägede lahkumist Eestist hõivasid Vene väed 1702 Eesti- ja Liivimaa, 1704 langesid ka Narva ja Tartu kindlused.
1703 alustati Peetri käsul Rootsilt hõivatud Ingerimaal Neeva suudmes Venemaa uue pealinna Peterburi rajamist.
Balti aadel kapituleerus Peetrile 1710. aastal, säilitades ja kinnistades senised privileegid. Vene vallutused Baltimaades ja Balti aadli omavalitsuse kinnitas 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahu, mis lõpetas Põhjasõja.