Lang pooldab juhtide joobenõude leevendamist
30. august 2009, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Rein Lang tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku tõsta Eesti liiklusseaduses olevat maksimaalset lubatud joobeastet 2,5 korda.
Ettepaneku tegi Lang seoses sellega, et MKM on vabariigi valitsusele ette valmistanud eelnõu Viini teeliikluse konventsiooni täiendavas Euroopa lepingus tehtud muudatuste heakskiitmiseks ning ühena uutest punktidest on ette nähtud, et riikide seadustes ei tohiks juhtide maksimaalne lubatud joobeaste olla suurem kui 0,5 milligrammi liitri kohta veres ehk 0,5 promilli.
Eesti liiklusseaduse kohaselt on karistamist väärt juba joove alates 0,2 milligrammist liitri kohta veres ehk 0,2 promillist. Alates 0,5 promillist on karistus juhile juba raskem ning ta võetakse kriminaalvastutusele.
Justiitsminister Lang teatas sel nädalal MKM-ile, et justiitsministeerium ette valmistatud eelnõud ei kooskõlasta ning tegi ühtekokku seitse märkust.
Nii näiteks tõdes minister, et riigikogu menetluses on praegu uus liiklusseadus ja sinna võiks Euroopa lepingus sätestatut silmas pidades teha muudatuse, mille kohaselt võiks Eestis lubatud alkoholipiirmäära viia kooskõlla konventsioonis sätestatuga, et kehtiksid ühesugused alused Euroopas. «Praegu on Eesti oma normistiku poolest rangem, kui konventsioon lubab,» märkis Lang.
Eelnõu üks ettevalmistaja, maanteeameti nõunik Harri Kuusk, ütles, et Euroopas kehtestati 0,5 promilli määr seetõttu, et oli ja võib olla on ka praegu riike, kus on maksimummäär suurem kui 0,5 promilli. Ta lisas samas, et riigi seaduses ei tohiks piir olla suurem kui üleeuroopaliselt määratud, kuid väiksem võib olla küll.
Kuuse sõnul on ka näiteks Rootsis maksimaalne juhile lubatud joobeaste 0,2 promilli.
«Kahju, kui justiitsministeerium sellisel seisukohal on,» märkis Kuusk. «Usun, et maanteeamet on sellele kindlasti vastu, sest igasugune taoline piirmäära suurendamine toob kaasa negatiivsed tagajärjed liikluses. See oleks liiklusele kindasti halb otsus.»
Maanteeameti andmetel kahaneb 0,3-0,49 promillise joobeastme korral kuulmis- ja nägemisteravus, nõrgeneb tähelepanu, otsustus- ja kontsentratsioonivõime ning eksitakse kauguste hindamisel. Samuti raskeneb värvide eristamine, häiritud on liigutuste täpsus ja pikeneb normaalne reaktsiooniaeg.
Inimene muutub seltsivamaks, jutukamaks, lõbusamaks. Pudeli õlut või pitsi viina joonud juht ohustab liiklust veel seetõttu, et ta ka ise ei tunneta oma purjusolekut ega pea vajalikuks sõita ettevaatlikumalt. Juht muutub uljaks ja liigselt enesekindlaks, kusjuures kriitikavõime käitumise üle langeb.
Riigikogu arutas 2005. aasta novembris toonase parlamendi liikme Robert Lepiksoni ettepanekut, mis oleks lubanud Eestis autot juhtida kui alkoholi on veres alla 0,5 promilli. Riigikogus hääletati see eelnõu toona maha.
Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Anne Osvet märkis Langi ettepanekut kommenteerides Postimees.ee`le, et tegemist on tõepoolest olulise teemaga, ent ennekõike poliitikute, terviseuurijate ja meedikute töömailt. «Politsei on seaduste täitmise järelevalve organ ja meie tegeleme vaid nendes piirides,» tõdes ta.